teisipäev, juuni 10, 2008

Jaan Tätte Õisu mõisas

Riho ema elab aktiivset seltsielu organisatsioonis Lion’s Club. Tegemist on heategevusliku organisatsiooniga, kus siis mõeldakse välja erinevaid üritusi, mille kaudu aidata abivajajaid.
Sellel reedel oli neil üritus Õisu mõisas, kuhu oli kutsutud esinema Jaan Tätte. Piletiraha koguti fondi, mis aitab ellu astuda ühel lastekodu lapsel.
Ütleme nii, et viimane kord kui ma Tättet laivis nägin, oli se Leigo järvemuusika festivalil. Ei jätnud erilist muljet, sest esinejad olid keset järve ja rahvas istus eemal kaldal. Kuid õnneks vastupidiselt Leigole, oli Õisu mõisa üritus väga super.
Kõigepealt rääkis sepakoja eestvedaja mõisa ajaloost. Ei olnud selline kuiv ja igav jutt, vaid just selline motiveeriv. Mehel silmad särasid ja isegi endal tekkis tunne, et kui oleks rikas, vot siis ehitaks ka mõne vana Eesti mõisa üles. Seejärel alustas Tätte. Ülla, ülla, aga Tätte on pärit Puiastust, Viljandi maalt. Üles kasvanud samuti ühes vanas mõisa hoones ja sugulastega suviti Vilsandil aega veetes alles armus ta sellesse saarde. Kogu jutt ja suhtlus Tättega oli väga personaalne, mis oli vääga lahe. Lionsi president, kes ta esinema kutsus, oli olnud Tätte inglise keele õpetaja ja kohati oligi nii, et Tätte seisis ta ees nagu koolipoiss õpetaja ees. Nii naljakas vaatepilt. Samuti olid Tätte pajatused väga personaalsed. Puudutasid inimesi, keda paljud Viljandi inimesed teadsid. Kellele mis laul on pühendatud jne.
Mulle jäi õhtust väga positiivne mulje ning ma poleks uskunud, et Tätte selline naljamees on. Pidasin teda rohkem filosoofiks, aga tegelikult sai ikka tema lugusid kuulates naerda nii et kõht kõveras. Ja mis talle endale veel nalja tegi oli see, et kõige lõpuks telliti talt laul, mida rahvas selgelt ja kõva häälega kaasa laulis. Oli näha, et sellist olukorda polnud tal varem olnud, aga mis siis. Ka minule isiklikult jättis see natuke koomilise mulje nagu Reet Linna saates Laulge kaasa, aga vahet pole. Pea asi et kõigil tore oli.

Kommentaare ei ole: