pühapäev, august 31, 2008

Tibul jäi pidu vahele

Eile oli Hellu sünnipäeva pidu. Kuna Kirke-Liis juba teada-tuntud peoloom on, siis olin loomulikult arvestanud, et võtame ta sinna kaasa. Siis aga, sama päeva hommikul, hakkas mulle väike kahtlus hinge pugema. Võibolla ikka ei ole hea koht kuhu laps kaasa võtta. Eelmine päev sain hellult veel täpsustusi, et tegemist on suhteliselt väikese kohaga ning suure rahva hulga ja valju muusikaga. Samas minemata ka ei tahtnud jätta.
Lõpuks helistasin emale, et äkki ta saab tulla last vaatama, sest ta pidi nii kui nii pühapäeval Tallinna tulema. Kahjuks olid temal aga plaanid juba tehtud. Mõtelsin, et proovin siis oma vanaemaga rääkida. Peoni oli jäänud kuskil seitse tundi ja vanaema elab Väike-Maarjas. Tundus suht mõttetu üritus, aga nagu öeldakse- lootus sureb viimasena! Ka vanaemal olid loomulikult plaanid juba paigas ning lisaks on temal hulga keerulisem linna saada, sest esiteks peab ta seiklema bussidega ning teiseks ei tule bussi Väike-Maarjast otse Tallinna.
Mõtlesin siis, et mis seal ikka. Pole seal nii hullu midagi. Paneme talle klapid pähe ja kui pidu juba väga suure hoo sisse saab, siis tuleme koju. Mis aga juhtus, oli see, et suht ruttu helistas vanaema mulle tagasi ning teatas, et tema hakkab nüüd paari tunni pärast ikkagi tulema. Nimelt oli ta teada saanud, et üks tema tuttav on just Väike-Maarjas ja hakkab varsti Tallinna sõitma.
Oi kus mul läks meel rõõmsaks. No olgu, Kirke-Liis jätab küll ühe peo vahele :), aga see on ju esimene kord kui me peale tibu sündi saame Rihoga kahekesi minna üritusele! Varem oleme käinud poissmeeste ja tüdrukute õhtul, aga siis me ei olnud ju koos. Mul tuli kohe eriline ärevus sisse.
Peol võtsin ma pool klaasi šampust ja sellest piisas mulle terveks õhtuks. tegelt poleks sedagi vaja olnud, aga noh sünnipäevalapsega oli vaja ju kokku ka lüüa. Inimesi oli lõpuks tõesti üsna palju ja mõnna oli see, et kohal oli ikka meie vana seltskond kellega alati koos istutud ja igast asju tehtud.
Ka tibu oli loomulikult hea laps olnud ning oma vanavanaemaga toreda õhtu veetnud. Meie saime aga natukene vabamalt võtta ja lihtsalt teineteise ja sõprade seltskonda nautida. Tore õhtu kõigile!

reede, august 29, 2008

Tulevane šhopahoolik

Juba praegu on näha, et Kirke-Liisist saab tulevikus ikka tõeline naine.
Päeva alustame kerge söögiga, seejärel mõned harjutsed ja venitused, siis beauty-sleep, seejärel ujumine ning siis ŠHOPPAMAAAAA. Tänane šhoping kestis meil näiteks 6 tundi ning tibu oli kogu aja suhteliselt rahuloleva näoga. Vahepeal kui minu ema omale riideid selga proovis, tegime meie omale kõrval riietuskabiinis söögipausi ning päev jätkus samas vaimus.
Kodunt lahkusime kell 12.15 ja tagasi jõudsime kell 21 ning ei saaks öelda, et tibul selle vastu midagi oleks olnud. Pigem oli ta veel parem laps kui siis, kui terve päev kods olla!

Nagu kala vees

Kirke-Liis käis täna juba neljandat korda ujumas. Kui varem ta ei viitsinud eriti kaasa liigutada ning tahtis, et teda lihtsalt ujutada, siis nüüd on ta juba ka ise veidike asjale pihta hakanud saama. Jama on ainult see, et praegu ta kas ei liiguta end üldse või sahmib nii, et paneb või ujutaja käest plehku. No kaksik nagu kaksik ikka :) Aga mis tal juba algusest peale on ilusti väja tulnud on sukeldumine. Täna sukeldus ta lausa kaks korda ning selle viimase sain ma isegi oma telefoniga filmile.
video

neljapäev, august 28, 2008

Kirke-Liisi esimene kino

No nii, täna tegime me Kirke-Liisiga siis sellise triki, et läksime Kosmosesse kinno.
Tegelikult mõtlesin ma seda salaja juba siis, kui Riinaga Sexi ja Linna vaatamas käisime, aga kuna ma pole varem kinos emasid nii väikestega näinud, siis ei julenud eriti edasi mõelda.
Täna siis aga peale võimlemist, kui tibul oli kõht täis söödud, läksime Kosmosesse luurele. Võimlemine lõppes 14.30 ja kell kolm hakkaski üks komöödia. Kuna pilet Kosmoses on 25krooni, siis mõtlesin, et selle raha eest võib ju proovida. Igaks juhuks olin kodunt ka tibule heli summutavad kõrvaklapid kaasa võtnud.
Pileti müüja ja kontrolör olid väga sõbralikud. sain hea istekoha, kohe väljapääsu kõrval suure vahekäigu taga, kontrolör lasi meid suurest liuguksest sisse, sest tibu turvahäll oli ratastel.
Film ise oli muidugi täiesti mõttetu. Uue ajastu Leslie Nielseni stiilis komöödia "Maxwell Smart- agent 86". Samuti väga vale film lapsega vaata minemiseks (kui arvestada, et tibu võiks terve filmi magada). sest kuna tegemist oli action komöödia-paroodiaga, siis oli seal ikka väga palju plahvatusi, tulistamisi ja muid äkilisi mürarikkaid tseene. Vaatamata klappidele tibu siiski paar korda natuke võpatas. Loodan, et talle sellega nüüd väga liiga ei teinud. Samas on mul hea meel, et me ikkagi läksime, sest nüüd ma tean, et temaga on võimalik kinos käia ja oma suva järgi filme valida ja me ei pea ainult leppima beebikino filmivalikuga.
Minu jaoks oli tänane kinos käik suur samm edasi, mis andis jälle natuke hingamisruumi juurde. Kes ütles, et lapsed panevad vanemad kinni?!? Muidugi mitmuses on nendega ilmselt juba kordades raskem kõike oma tahte järgi korraldada. Aga senikaua ei näe ma küll põhjust pabistamiseks :P

kolmapäev, august 27, 2008

Trennivaba päev

Kolmapäev on tibul vaba päev. Esmaspäeval ja reedel käib ta ujumas ning teisipäev ja neljapäev võimlemas. Kohe selline harjumatu tunne oli täna. Polnud mingit otsest kohustust teatud ajaks kuhugi minna. Ei teadnutki algul mida kohe teha.
Lõouks otsustasin päeva ikkagi mitte päris maha magada ning läksime vabaõhumuuseumi juurde jalutama. Mõtlesin, et teen kohe eriti pika ringi. Et kui tibul täna trenni ei ole, siis teeb hoopis emme trenni.
Mõeldud tehtud. Väga mõnus ring oli. Pikkuselt naca üle 7km või noh ütleme, et 7km. Kilokaloreid põletasin selle kõndimise peale 350kcal, mis on tegelikult ju ainult positiivne. Tegelikult oli peale kõndimist enesetunne niivõrd hea, et võibolla hakkamegi kolmapäeviti seal seda ringi tegema. Nii saab emme ka ennast lõpuks vormi!
Mõnna, mõnna, mõnna!

Sex and the City- the Movie

ohohoo, mul oleks eile nagu jõulud tulnud. Nimelt sain ma kodunt loa minna kinno!!!
See oli minu esimene kinoskäik peale Kirke-Liisi sündi. Kinno kutsus mind Riho õde Riina, seega oli võibolla ka Riho meelsamini nõus last hoidma kui ma oleks lihtsalt ise öeld, et vot nüüd ma lähen ja kõik :)
Filmiks oli muidugi naistekate naistekas- Sex and the City. Kinoks oli kino Kosmos. See on ikka hullumeelne, milline on piletihindade vahe. Me maksime kinopileti eest 25 krooni! Aga rahvast oli ka murdu. Kosmose suurest saalis olid pooled istekohad võetud.
Film oli muidugi suht sama mis serliaal, aga ega ma ka ei oodanudki midagi teist. ma oleks ilmselt lausa veidike pettunud olnud, kui film midagi teist oleks olnud. Seega mulle meeldis. Natuke nagu jäi mulje et peategelane proua Parker oleks veidike enne filmimist käsikirja muutnud, sest kõigil teistel tuli läbi teha üks mingi piinlik tseen. Tema piinlikuimaks tseeniks jäi see kui mr.Big laulatusele ei ilmunud, kuid see oligi ju filmi osa. Seda ei saa võrrelda Samantha ülepükste rippuva kõhukese, Charlotte õnnetuse ja Miranda tegemata tööga :P Ei tahtnud hetkel ropuks minna :P:P
Igastahes olen ma väga rahul, et sain üle tüki aja kinno minna, sest mulle tõesti meeldib kinos käia!

esmaspäev, august 25, 2008

Liina ja Priidu pulm

Laupäeval oli siis see päev kui meie kaks väga head sõpra abiellusid. Priit on olnud ülikooli ajal Rihole väga hea sõber ja reisikaaslane ning Liina jällegi minule. Priit kutsus Riho tööle Webmedaisse ja mina jälle Liina K-Projekti. Samuti oleme BESTiga igast asju koos teinud. Lisaks kõigele jagasime lausa poolteist aastat neljakesi Sütiste teel korterit.
Pulm ise oli nii öelda kahes jaos. esimene oli registreerimine Ammande villas ning teine osa oli pidau Uueda turismitalus. Ammande villas toimus kõik väga pidulikus võtmes. Enne registreerimist pakuti külalistele stiilseid alkoholivabu kokteile ning peale registreerimist trühvleid ning muidugi šampanjat. tseremoonia toimus vabas õhus ja kõik oli väga ilus. peale Ammandet läks pulmarong läbi Endla teatri parklast, kus Liina saatis õhupallidega ära oma neiupõlevnime, ning lõpuks Uuedale. Seal saime kätte oma toad ning pidu jätkus suures telgis. Telgis jagati ka ära ülesanded ning esimest korda elus sain ka mina pulmas keegi tähtis nina olla- nimelt olin mina see kes alati peale võtmist pidi kella ütlema :)
Rahvast oli ikka väga palju. kuulsin kuskilt, et pulma oli kutsutud 140 külalist. Samas tundsin ma peaaegu kõiki. Söögid oli väga head, bänd oli väga hea, ainus mis hea ei olnud, oli ilm. Avavalss tehti lausvihmas. Telk kattis vaid lauad ja istekohad, tantsuplats asus lageda taeva all. Kell 23 kolis pulm majja. Seal lõigati lahti tort nind mängiti maha pruudipärg.
Kirke-Liis pidas kogu möllule väga vapralt vastu. Kõik imestasid kui vaikne laps meil on :) Rõngaslinaga mul süles olles, tegime kolmekesi isegi mõned tantsud (mina, tibu ja Riho). Kahe-kolme vahel läksime kõik koos tuttu- tätisa pere värk kohe. Meiega olid samas toas ka Mait ja Kaisa, kuid tibu oli ka öösel ülimalt tubli ning lasi meil kõigil ilusti välja puhata.
Hommikul kõigiga hüvasti jättes, andis Liina meile veel ka väikese lillekimbu kaasa, mille ta oma lillekaunistustest oli teinud. Ja ega rohkemat polegi. Ootame muljeid kuidas Liina uue seisuse ja uue nimega
kohaneda on jõudnud.



Rohkem pilte vaata siit

reede, august 22, 2008

Kirke-Liis kahe kuune- Vapiano

Eile sai Kirke-Liis kahe kuuseks. Läksime selle puhul Rihoga õhtul linnapeale litutama. Mõtlesime, et läheks sööks kuskil huvitavas kohas, kuhu pole veel sattunud. Otsustasime minna kõikide lemmikkohta Vapianosse.
Esimene mulje oli tõesti et „oi kui lahe koht“. Aga peale seda, kui Riho oli 20min järjekorras seisnud, et meile pasta lauda tuua, ei tundunud ta midagi enam nii lahe koht. Kogu see aeg, mil oleksime tahtnud teineteisega juttu ajada, passis üks lapsega laua taga ja teine püstijalu sabas. Magustoidu peale me enam mitte ei mõelnudki. See eest käisime teel koju Selverist läbi ja ostime Tosca koogi ning hiljem tegin ma sellele veel vaniljekastet ka. Nii et suu me ikka magusaks saime.
Segavaks faktoriks Vapianos oli ka see, et tibu ennast kuidagi nii rahutult seal bistroos üleval pidas. Ei teagi mis värk oli, aga igatahes natuke jonni maiguline see tundus. Kuid täna hommikul üllatas ta mind see-eest täie raha eest. Esimest korda hakkas ta toolis istudes oma rippuvaid mänguasju uurima. Ja paaril korral lõi isegi palli, kuigi ma ei tea kas meelega või kogemata.
Õhtul tulid meile külla Anni ja Peeter. Minu vanad klassikaaslased. Kahjuks polnud ka täna tibu just kõige seltsivam. Algul küll püüdis veidike leplikku nägu teha, aga suht kiirelt sai ikkagi jonn võitu. Õnneks on mul selline häda-abivahend nagu kandmissall. Üldiselt on nii, et kui kuidagi ei saa, siis salli sees jääb ta ikka rahulikuks ja tihtilugu lausa magama.
Tagasivaadates on tibu see kuu ikka tublilt kasvanud. Hommikul tahtsin panna talle nr 62 sipukad jalga, aga võta näpust, juba väikesed. Veel oleme see kuu tublilt trenni teinud- 5x võimlemas ja 2x ujumas käinud ning see on alles algus. Hetkel on mul plaan käiagi temaga 2x nädalas võimlemas ja 2x nädalas ujumas.
Siis on ta see kuu vaikselt koogama ja naeratama hakanud. Süda läheb kohe nii härdaks kui väikegi muie tibu näole tuleb. Ja kui natukenegi häälitsus koogamise moodi on, siis oleme me Rihoga kohe platsis ning püüame temaga igast ilmajutte kokku rääkida. Ning lõpetuseks on muidugi Kirke-Liis see kuu igasugustel üritustel emme ja issiga kaasas käinud.



PS! jutt käib ikka 20. ja 21. kuupäevast!

esmaspäev, august 18, 2008

Kultuurne nädalavahetus

See nädalavahetus oli tõeline kultuurielamus. Kolm üritust kolmel järjestikkusel õhtul ja kõik täpselt kümnesse või enamgi veel!


„Muusa puudutus“

Reede õhtul käisime Laura kontserdil „Muusa puudutus“. Tegelikult oli see Laura, Taffenau ja Sergio Bastase kontsert. Üritus toimus Laulasmaa SPA kõrval mändide all mere kaldal. Väga mõnus bossanaova rütmiline rahulik ja kultuurne kontsert oli. Ei olnud mingeid laaberdajaid, vaid inimesed istusid terrassil, limpsisid veini või nautisid niisama sumedat suveõhtut. Muusika oli täpselt selline, milline ei ole veel ühelgi minu käidud kontserdil olnud. Just nii hea feeling oli, et tekkis tahtmine osta esinejate plaat ja seda teinekordki kodus veel kuulata!


„Ühes teises Eesti linnas“

Laupäeval läksime Viljandi Riho ema juurde. Viljandis on ka Ugala teater, kus iga suvi etendatakse ka mingit vabaõhuetendust. See suvi on neil repertuaaris komöödia „Ühes teises Eesti linnas“. Oleme juba ammu aru saanud, et ega Ugala näidentitega eriti mööda panna ei saa. Meie, sellise lihtsama žandri aramastajad, oleme alati Ugalast just meile meelepärast teatrielamuse saanud. Ka seekordne teatriskäik läks täpselt kümnesse. Selline kerge, lõbus situatsioonikomöödia. Ja ei olnud mingit pingutatust nagu „Publikule keelatud“, vaid tõesti muie tekib iseenesest näole ja naljade pärast ei pea ka eriti piinlikkust tundma.


Ruja rockooper

Vot sellist asja polnud ma küll varem näinud. Nimelt olid meil piletid pühapäevaks Vanemuise vabaõhulaval etenduvale Ruja rockooperile. Fantastiline ..... ma ei teagi kuidas seda nimetada ...teater, kontsert, kino. Sisuks oli ansambel Ruja lugu. Alates sellest kui saadi Kultuurikomisjonilt luba alustada oma eksisteerimist bändina kuni Alendri õnnetu hukkumiseni Estonial. Lisaks näitlemisele esitati 20 Ruja lugu läbi aegade, millede esitajateks olid väga tublid Eesti näitlejad (üheks nendeks, nimelt Alendri osatäitjaks, oli muideks minu paralleelklassivend Rakvere Gümnaasiumist, Sergo Vares). Lavale oli ehitatud kolm tuba ja dušširuum, millede vahel tegelaskujud jooksid. Kuid eriti ägetaks tegi lavastuse see, et kogu näidendit filmiti laivis ja näidati lava kohal suurel ekraanil. Kuid ei filmitud mitte suurt plaani, vaid erinevate nurkade alt ja erinevate kaameratega (kokku vist nelja kaameraga). Väga hea režisööri töö! Lisaks oli vahele miksitud lõike salvestistest originaal Ruja liikmetega. Väga naljakas oli vaadata kuidas noor Reet Linna ja noor Vahur Kersna üritasid proffesionaalset interviuud teha.
Ma olen ikka veel hämmingus, et selline lavastus suudeti valmis teha. Kui kunagi ka sellest DVD tehtakse, siis suht kindlasti leiaks ta ka koha minu riiulil!

neljapäev, august 14, 2008

Beebikino- my ass

Oi mul oli kõva plaan minna täna Kirke-Liisiga beebikinno. Mõtlesin, et ostan õhtul netist pileti ära, siis ei pea kinos järjekorras seisma. Sain ma ikka küll seda piletit ostetud. Kogu saal oli välja müüdud. Täielik pettumus. Ma ei tea, kui sellel üritusel nii palju inimesi on, siis miks nad seda siis ainult kord kuus korraldavad?!? Nüüd peangi septembrit ootama. Ning lisaks kõigele ei tea ju mis iba filmi nad võibolla järgmine kord näitavad.
Filmivalik beebikinos on minu jaoks täiesti arusaamatu. Seansid on jaotatud kahte vanuserühma- üks seanss on beebidega kuni 9kuud ja teine siis vanemad kui 9 kuud. Ja mõlemal seansil on üks ja sama mingi multa vms. No olgem ausad, sellel poole aastasel on ikka suht suva kas seal kinolinal jookseb multa või naistekas või perefilm vms. Ma saan aru, et üle 9kuuste seansil peaks jooksma juba midagi lastele, aga nooremate seansil tulevad emad kinno ikka enda pärast. Miks ei võiks siis näidata midagi mis ikka naistele peale läheb. Minu meelest oleks augusti beebikino nooremate seansil võinud Wall-E filmi asemel olla hoopis Mamma Mia või Sex and the City. Samas kui nii kui nii on saalid välja müüdud, ega siis ei viitsi ilmselt CocaCola Plaza hakata kahe erineva filmiga jändama. Kuigi minu tõlgendus sellele väljamüüdud saalile on see, et lapsega kodus olles otsid igasugust väljundit, et rutiinist pääseda. Seega võib ju filmivaliku osas lihtsalt silma kinni pigistada.
Nii, sain nüüd ennast natuke välja elatud. Suht samasisulise kirja saatsin ka CocaCola Plazasse. Eks siis näis, mis filmi nad septembri beebikinos näitavad. Kuigi ilmselt ei viitsi nad midagi ette võtta.

kolmapäev, august 13, 2008

Sulla-mulla

Täna käis tibu esimest korda basseinis ujumas. Ma nii ootasin seda, et näha kuidas talle veemõnud meeldivad. Vanniga on nii, et vahest talle meeldib, aga vahest on täitsa rahutu. Tundub, et basseinis sulistamine läks talle täitsa hästi peale. Muidugi see füsioterapeut, kes teda ujutas oli ise väga rahulik ja meeldiv inimene, eks see ka mõjutas last positiivselt. Ainus, mis tibule ei meeldinud oli selili ujumine. Sukeldumist me ka esimene kord ei teinud.Võtame kõike aegamööda, ikka nii, et lapsel hea oleks.
Mõtlesin, et hakkan 2x nädalas ujumas käima ja 2x nädalas võimlemas. Tundub täitsa mõistlik kava, saab ikka koduseinte vahelt välja ka.
Kui me teist korda võimlema läksime, oli tibu juba täitsa asjaline võrreldes esimese korraga. Järgmine ujumine on meil juba reedel, kes teab, võibolla saame siis ka juba selili ujumisega hakkama.

teisipäev, august 12, 2008

Võimlemine Pelgus vol2

Täna käisime Kirke-Liisiga teistkorda võimlemas. Oma eelmises kirjutises selle kohta olin ma suhteliselt pessimistlik. Siiski olin otsustanud, et käin vähemalt paar korda ikkagi edasi. Peale tänast tundi olen ma ülimalt rahul, et otsustain ikkagi uuesti minna. Tuleb välja, et iga kord on erinevad harjutused ja erinev kava. Tänaste ülesannetega tulime me juba palju paremini toime.Tunnetasin last palju paremini ning ka ise olin endas kindlam. Ainult ühte asja ei julenud kaasa teha, mis oli jalast kinni hoides pea alaspidi raputamine. Muidu olime aga täitsa tublid. Kirke-Liis küll alguses natuke nuttis ja oli rahutu, aga kui ma juba massaasi olin hakanud tegema rahunes ta üsna ilusti. Kui ma tänasesse tundi tegelt eriti minna ei viitsinud ning kerge skepstisega suhtusin, siis järgmist tundi ootan juba suure huviga.

Kodune kino

Meile on alati meeldinud kodus õhtuti kinofilme vaadata. Ja kogu aktsioon peab olema võimalikult lähedane kinoelamusele. Kui me korteris elasime, siis panime sellepärast akendele ekstra täispimendavad rulood. Heli jaoks on Riho organiseerinud eraldi süsteemi, et ikka 5.1 heli võimalikult hästi kostaks. Nüüd aga kui meil väike tibu majas on, ei saa ju seda heli enam nii kõvasti kuulata. Aga nutikad vanemad nagu me oleme, leidsime selle jaoks poest titade kõrvaklapid. Kui me need talle pähe panime, siis ausalt öeldes hakkas mul tast natuke hale, aga tegelikult ma usun, et ta oli nendega suht rahul. Või siis oli ta lihtsalt hea teeskleja!

esmaspäev, august 11, 2008

Alumnidega loomaaias

Pühapäeval toimus BESTi alumnide iga-aastane loomaaiakülastus. Üritus on mõeldud koos peredega ning esimest korda saime meie ka Rihoga tähtsa näo pähe teha, sest meil on ka nüüd tita ja oleme ka nagu päris perekond.
Kõik oli väga mõnus. Inimesed kellega koos olime on ju meie ammused tuttavad ja sõbrad. Loomaaed on väga ilusaks tehtud ja ehitustööd loomade paremate elamistingimuste nimel muudkui käivad. Samuti oli meil tellitud giid. Hästi asjalik tüdruk oli. Ükskõik mis looma puuri juures me ka ei peatunud, koguaeg teadis ta igast asju nende kohta rääkida. Väga, väga hea ekskursioon oli. Ise niisama loomaaias ringikäia on ka hea, aga sellise giidiga ikka täitsa super. Mõnus ja tore üritus oli!

K-Projekti suveteater

Sellel neljapäeval toimus K-Projekti igaaastane suveteater. Nagu ka eelmine aasta, oli etendus valitud Vana Baskini teatri repertuaarist. Tükiks oli komöödia „Publikule keelatud”.
Ütleme nii, et see üritus ei jätnud kahjuks erilist muljet. Enne teatrit oli väike piknik kus siis pakuti voki roogasid ja kuuma jooki. Inimesi oli kohal üks jagu, kuid oma töötajaid nagu eriti ei näinud. Oli igast tellijaid ja ametnikke, aga ei ole nii suur jutupaunik, et nendega kohe teab mis teema üles võtta. Aga kui see pre-party oli veel midagi, siis etendus küll minu meelest mingit kriitikat ei kannatanud. Tõesti, kui juba etendusele selline nimi on pandud nagu „Publikule keelatud”, siis peab ikka natuke totu olema kui sa seda ikka vaatama tahad minna. Võibolla olen hetkel liiga kriitiline, aga vähemalt „Publikule mitte soovitatav” oleks võinud ta küll vabalt olla. Ei olnud seal mingit nalja ja näitlejad olid ikka sama maneeriga, mis kõigis eelmistes näidendites. Tundus, nagu enamus dialooge oli välja mõeldud lihtsalt aja täiteks.
Väga targalt tegid Liina, Piret ja Kaja, kes vaheajal hoopis Baby Backi läksid. Meie kolm vaprat- mina, Riho ja Kirke-Liis sundisime ennast ikka lõpuni olema, aga ega mingit naudingut sellest küll ei saanud. Õhtu parim osa oligi see, kui peale üritust samuti Baby Backis teistega ühinesime ning suure ja maitsva pizza võtsime!

pühapäev, august 10, 2008

Võimlemine Pelgus

Kuna mul endal pole lastega kuni Kirke-Liisini eriti mingied kokkupuuteid olnu, siis tunnen, et ei oska eriti oma lapsega mängida ja loominguliselt tegeleda. Mõtlesin, et võiksin minna temaga kuhugi võimlema. Siis peaks teada saama igast harjutusi, mida oma lapsega teha ja üldse kuidas mängulisemalt suhelda.
Kuna aga on august, siis on enamus kohad hetkel puhkusel. Peale mõningast otsimist leidsin siiski, et Pelgulinna sünnitusmajas toimuvad tunnid ka suvel. Võimlemine toimub seal kolmes erinevas vanuserühmas. Kuigi osalesime 1-3 kuuliste tunnis, olime me siiski kõige nooremad. Lisaks olime me ainsana esimest korda. Seda kõike arvestades, on vist suht-koht loomulik, et me millegagi seal eirit hakkama ei saanud.
Kõigepealt kooriti lastel kõik riided ning ka mähkmed seljast. Siis hakkasime vaikselt massaasi tegema. No mina ei saanud aru milliseid punkte kuidas vajutada. Instruktor tegi küll kellegi lapsega kõike kaasa, aga kogu asi käis väga kiirelt ja kui sa ikka pole varem seda teinud, siis ei ole nendest suulistest juhtnööridest eriti kasu. Peale massaasi panime tited riidesse tagasi ning hakkasime igast harjutusi tegema. Minu meelest olid need nii ohtlikud, et ma tõesti ei julenud pooltel juhtudel kaasa teha. Arvan, et kui juhendaja oleks minu juures olnud, oleksin ma kindlasti saanud rohkem kaasa teha, aga üksinda oli küll tunne, et laps võib iga hetk mul kuskilt jalgade pealt alla kukkuda või ma ei tea mida.
Peale vigurvõimlemist tegime ühe rühma tantsu. Vot see oli alles esimene jõukohane asi minule. Kahju ainult, et see kogu tunni kõige viimane asi oli. Kui tants läbi sai hakkasid kõik seal vaikselt tittedele rinda andma. Ega ma ka siis pikalt ringi ei vahtinud vaid püüdsin ikka teiste moodi olla, kuigi söögi aeg veel käes ei olnud.
Ütleme, et mulle eriti ei meeldinud see võimlemine seal, kuid ma pole veel alla andnud. Proovin mõned korrad veel käia, äkki hakkab asi rohkem käppa. Kindlasti tahan sügisel mõnes teises kohas ka ära käia. Siis on hea võrrelda. Kuskil hakkame me igal juhul midagi tegema, ei saa ju terveks talveks koju manduma jääda!!!

Käe- ja jalajäljed

Kõik teavad, et väikesed titad kasvavad imekiirelt. Ja siis püüavad vanemad ja vanavanemad ja onud ja täidid teha hästi palju pilte ja filme ja muud, et jäädvustada kui väike üks või teine inimesehakatis mingis eluetapis oli.
Lisaks pildi tegemisele tahtsime me jäädvustada Kirke-Liisi käe ja jalajäljed kipsi. Võibolla me ise polekski selle peale tulnud, aga kuna kipsi kinkis meile minu ema Hollandi tuttavad, siis ei saanud ju seda enam tegemata ka jätta.
Ütleme nii, et ega see kipsiga mökerdamine nüüd kõige lihtsam tegevus ei ole. Esimene raskus millega me silmitsesime oli see, et segu lihtsalt kõvastus enne jälje jätmist kausis ära. Täitsa häbi lugu. Ma saan aru, et Riho ei tea, kui kiiresti mingi segu kivistub, aga mina olen ometi ju ehitusmateralide labori läbi teinud. Vot nii palju siis seda koolitarkust mul ongi!!!
Selline oli siis meie esimene katse jälgi teha.
Kuna aga meil ei ole kombeks kord juba alustatud tegevusi pooleli jätta, siis otsustasime, et Riho toob ehituspoest uue kipsi ja nui neljaks teeme me need jäljed ära.
Võttis aega, mis ta võttis, aga umbes nädala pärast oli meil kott kipsi laual. Ja hakkasimegi otsast peale. Seekord suutisme ennast natuke kiiremini liigutada ja saime isegi tibu jalad juba kaussi susata, kuid ega sealt nüüd mingit loetavat jäge küll järgi ei jäänud. Egas midagi, uus segu valmis ja katse kolm. Noh hakkas juba midagi nagu nendest plätserdustest aru saama, aga midagi ilusat seal ka ei olnud. Kuna aga lapsel sellest jurast juba täitsa siiber oli ja ta suht- koht täiest kõrist röökis, mõtlesime Rihoga selle kipsinduse lõpetatuks lugeda.
Kuigi jägedest eriti asja ei saanud, tegime vähemalt protseduurist mõningaid pilte, mis enam- vähem välja tulid!









PS! jäjed on tehtud 23.07.2008