teisipäev, september 30, 2008

Tibu kasvab

Oeh, täna oli siis see päev kui ma esimest korda täitsa ametlikult esimesed väikeseks jäänud riided kotti ära pakkisin. Täitsa nukker tunne oli kohe sees. Nii armsaks on kõik need riidekesed saanud. Iga asjaga on seostada nii palju emotsioone ja situatsioone. Hetkel ma küll neid kellelgi teisele müüa või anda ei raatsi. Kapi põhja nagu ka päris peitu ei taha panna. Hetkel on nad nagu mälestusesemed või midagi sellist. Eks ajapikku suudan enist loodetavalt lahti öelda või kes teab, äkki on ka meie peres tulevikus keegi teine, kes neid veel kanda tahab :P

Kokkutulek

Laupäeval toimus Aukülas Haljala klassi klassikokkutulek. uskumatu, kuid meil sai juba 10 aastat põhikooli lõpust. Kohal olid: mina, Teele, Reesi, Merli, Evelin, Tiiu, Airis, Rain, Kristjan, Kristo, Eero, Tauno, Lauri, Andres.
Väga mõnus üritus oli. Kõik olid ikkagi nii omad inimesed, mis sest, et osasid pole aastaid näinud.
Enamus tüdrukutel on juba lapsed (mina, Merli, Tiiu (2last), Reesi, Airis). Poistel pole aga kellelgi lapsi. Kuid millegi pärast ma arvan, et järgmiseks kokkutulekuks on keegi ikka juba kastanid tulest välja toonud :P
Aukülas oli väga lahe. Nagu alati sai Kristjani juures igast mänge mängida- nii ka seekord. Lasksime vibu, mängisime Mölky't ja osad ka tennist. Õhtuks kolisime tuppa kus pidu jätkus juba kangemate napsuklaaside taga. Sauna mineku ajaks olid juba kõik kained emmed koju läinud, ainult mina olin veel ennast sinna jutustama unustanud. Nii hakkasin ka mina kuskil kella kümnest Väike-Maarja poole sõitma, sest tibu oli too õhtu minu ema, vanaema ja vanaisaga.
Järgmisel päeval Aukülast läbi hüpates näin veel Loodi ning sain teada, et kangemad mehed olid jauranud lausa kella kuueni hommikul!





Rohkem pilte vaata siit!

kolmapäev, september 24, 2008

Laulasmaa ja Lohusalu

Sel pühapeäval oli üle pika aja jälle üks ilus ilm. Läksime selle puhul Riho, tibu ja minu emaga mere äärde.
Kõigepealt sõitsime Lohusallu. Tahtsime vaadata mis activiti seal jahisadamas toimub ja äkki saame kohalikus kõrtsis midagi hamba alla ka. Kahjuks oli seal aga totaalne vaikus. mõned ilusad jahid seal küll seisid, aga mingit inimeste liikumist küll eriti polnud. samuti oli kinni ka jahisadama söögikoht. tegime siis niisama mõned pildid ja vaatasime päikese ja merega tõtt ning liikusime edasi Laulasmaale.
Laulasmaa on samuti väga mõnna koht. See mändide alune on nii rahustav ja üldse väga relax on kõik. Kuna kõhud olid aga tühjad, siis otsustasime vaadata Spa hotelli restorani.
Üllatav oli see, et seal on lobby-baaris ning restos erinev menüü. samuti saab paralleelselt võtta buffee. Võtsime kõik õhtuse buffee, mis maksab seal 210 per face. üsna krõbe hind jällegi, aga kui näiteks lobby-baari menüüs nii soolane kui magus kui ka kohvi kokku võtta tuleb umbes sama summa.
Buffees pakuti väga maitsvat lõhe vormi ning spagette bolognese kastmega. Mingit salatit ja mingit magusat. Ega seal eriti valida polnud, kuid see, mis oli, oli maitsev.
Kui selliseid ilusaid pühapäevi ja miks mitte ka muid nädalapäevi veel oleks, võiks isegi võibolla andeks anda, et see aasta nii nigel suvi oli!

esmaspäev, september 22, 2008

Museum

Kuigi ma reedel täitsa haige oli ja isegi voodist eriti välja ei jäksanud tulla, sain ma laupävaks juba täitsa tegusaks. Nii läksimegi, nagu plaan oli, Rihoga tibu kolmadna kuu ünna puhul välja sööma.
Eelmine kord Vapianos käies oli tibu meiega kaasas. Seekord jäi ta aga Koosu juurde ja meie olime linnas täitsa omapäi.
Läksime sööma restoran/lounge Museum'i. Suhteliselt hiljuti avatud koht ja tahtsime minna vaatama, mida see uus koht endast kujutab.
Stiililt üsna kaasaegne või noh selline nagu neid hetkel järjest tehakse. Loungi ja resto pool on üsna samad. ei ole nii, et resto mingi hullult pidulik. isegi laudlinu polnud laudadel. Ning menüü on samuti üks.
Hinnad on üsna soolased, aga tegelikult on igal pool hinnad täitsa kõrged. teenindus oli hea. Selle kohta küll nuriseda ei saa kui ainult see, et lauda kinni pannes ütlesin, et saabume seitsme-kaheksa vahel, aga kell pool kaheksa juba helistati, et kas te ikka tulete? NO tuleme ikka, kannatust!
Toidud olid ka nagu sellises kohas oodata võiks- päris head. Üllatus oli see, et seal ka sushit pakutakse. Kuid kuna vaim oli ikka suureks praeks valmis pandud, siis piirdusime seekord vaid kahe makiga eelroaks. Pearoaks võtsime mõlemad pooltoore veisesisefilee. Kahjuks oli see aga keskelt täitsa blody. Järgmine kord võtaksin ilmselt well-done. Menüü ise oli üsna kitsas. Lihast oligi ainult see ja siis talle karree. Veel oli valikus pardirind ning mitut sorti kala.
Magustoiduks võtsin mina õunakoogi ploomijäätisega ning Riho mingi küpsise ja kreemi kihilise asjanduse. Desserdid olid väga maitsvad, siin midagi viriseda ei saa.
Veel võtsime mulle virgin Mojito, alkovaba õlle, rihole kaks õlut, cappucino ja latte. Arve kogu selle sööma peale oli ~1050. Päris korralik hind, kuid ega me ennast tagasi ka ei hoidnud.
Hetkel ongi meil plaan tähistada iga kuu tibu sünnipäeva kuskil väljas söömas käies. Kui keegi on kuskil mingis põnevas kohas käinud, siis võiks meile sellest teada anda. Praeguse seisuga on järgmise korra valikus kas mingi sushi koht või üks aasia restoran millest Maira mulle põgusalt rääkis.

reede, september 19, 2008

beebikino vol2

nii, kuna ma eelmine kord piletitest ilma jäin, siis panin juba varakult kalendirsse kirja millal sepembri beebikino piletid müüki tulevad. Ja oh seda õnne, saingi veel paari üksiku vaba koha vahel valida ning seansile pileti ostetud.
Film oli muidugi suht koht mõttetud- the House Bunny ehk Ühikajänku. Mingi Playboy tibist, kes saab 27 ja on siis nii vana, et peab Playboy mansionist välja kolima ning kuidas ta siis maailma parandama hakkab.
Hoopis põnevam oli vaadata mis seal muidu ümberringi toimus. Ikka tõeline tittede armaada oli kohal. kes mängis kuskil põrandal, kes jooksis niisama ringi, kes sõi, kes karjus jne. Ütleme nii, et kui mul tibu paarkorda häält tõstis siis ei tundnud ma absoluutselt mingit piinlikkust.
Aga samas oli see jällegi tore vaheldus, sest ega lapsega ikka väga kinos käia ei saa. Ja ma olen suht kindel, et läheb järgmine kord jälle, mis sest et film on ilmselt nii nagu ta on ja ega seda nii kui nii eriti süvenenult vaadata ei saa.

fotomaania

Kui kõik lähevad septembris kooli, siis nüüd olen mina ka nagu kõik ja läksin ka kooli, aga seekord fotokooli!
Kirjutasin kuu alguses Eesti Fotole, et tahaksin osaleda algajate kursusel, aga kahjuks olid kõik kohad täis. Esmaspäeval aga kirjutati mulle, et kui ma veel soovin, siis vabanes koht neljapäeval algavale kursusele. Nii oligi mul juba eelmine neljapäev esimene loeng.
Väga põnev on. Tegelikult teadsin ma juba praktiliselt kõike, mida nad seal esimesel korral rääkisid, aga ikkagi on hea kui teadmisi kinnistatakse. Lisaks tuleb seal teha kodutöid, milledega ma juba usinalt algust olen teinud.
Ühesõnaga on hetkel mot laes ja äkki oskan ühel päeval veel head pilti ka teha. Vot see oleks ju küll tore!

kolmapäev, september 17, 2008

Salsa

Eile käisime Riho, ema ja Aarega Villemsi salsa tunnis. Väga kasulik, sest nüüd oskame me veel üht tantsu, millest ennem eriti aimugi polnud. Kõige keerulisem selle tantsu juures on minu meelest rütmi tajumine. Algul võttis ikka mitu minutit aega enne kui aru sai kus on takti esimene löök ja siis selles rütmis tantisda. Tuleb välja et olen ikka tavaline põhjamaade karu kes oskab ainult karusammu tatsuda :D
Aga veits harjutamist ja juba vallutasime Rihoga kogu tantusplatsi. Ei tegelt ei old asi päris nii kuigi eks Riho oleks tahtnud veits rohkem esineda küll.

Ütleme nii, et paarist tunnist mis me seal olime (võtsime kaks tundi järjest, algajad ja kohe edasijõudndu peale), saime tantsu enda jaoks suht selgeks. Eks nüüd edaspidi on lihtsalt veel uute ja huvitavamate keerutuste õppimine ja niisama rütmi jalgadesse tantsimine.

Kui kellelgi on veel huvi Salsa tundi minna või Argeniina tangot õppida siis andke teada. Juhendaja on minu vana sõbranna, kes on ise võistlustantsijana väga kõrgesse klassi jõudnud, Peda lõpetanud ning üldse terve elu tantsuga tegelenud. Põhisamm Salsas on suhteliselt lihtne, nii et esialgse liikumise peaks küll igaüks suht kiirelt selgeks saama.

Käisime külas

Eelmine nädal läks meil suuremalt jaolt külas käimiste tähe all. Alustasime pühapäeval kui käisime vaatamas Maidu uut maja Randveres, kolmapäeval käisime külas Riinul ning neljapäeval sõitsime juba Väike-Maarjasse vanaema juurde, kus olime kuni esmaspäevani.
Maidul on täitsa suur maja ja suht mõnusas vaikses kohas. Natuke muidugi on veel tunda vanade suvilakooperatiivide hõngu, kuid küll see paari aastaga muutub. Planeering on muidugi veits raiskav. Maja on kuskil 150ruutu aga tube on ainult kolm ning köök üsna tilluke. Samas neile hetkel on seal ruumi piisavalt. Majas elavad hetkel Mait, Kaisa, kaks kassi ning vahest hüppab läbi ka kohalik rebu (rebane).
Riinu juures polnud me ikka väga tükk aega käinud. Viimati oli nende ülisuur korter veel ühetolaine, kuid nüüd oli ta juba kolmetoaliseks transformitud. Ses mõttes on küll hea korterit karbina osta, et hiljem ise tead kuidas ja kui palju tube sinna sisse paigutad.
Sasika on ka juba täitsa suur ja varsti on nende majas veel üks laps. Uskumatu on mõelda, et umbes aastapärast on minu laps ka juba peaaegu nii suur kui Saskia praegu.
Vanaema juures oli nagu vanaema juures ikka. Ega seal midagi suurt peale söömise teha pole. Seekord õnneks üle poole kilo juurde ei tulnud, kuid on olnud ka kordi kui koju jõudes selgub, et olen poolteist kilo juurde võtnud.
Highlightidena võib välja tuua vanaema ja vanaisa sünnipäeva, siis käisime emaga Rakvere uues veekeskuses ujumas. Tõesti täitsa kihvt koht. Aga ilma saunakompleksi pääsmeta pole eriti mõtet minna, sest hinna vahe ei tasu ennast ära. Ja siis tegime veel vanaemaga suvikõrvitsa kooki. Ei old suurem asi. Aga eks ta uute retseptidega ju nii ongi. Kunagi ei tea kuidas ta lõpuks kujuneb enne kui asi valma.

reede, september 05, 2008

Päev vanaisa ja vanavanaemaga

Täna hommikul mõtlesin, et helistan linna vanaemale ja kutsun ta tibu ujumisele kaasa. Tibu on ju meile kõigile nii armas ja see oleks tore võimalus natuke koos aega veeta. Teiselpool võttis aga toru hoopis minu isa. Tuli välja, et ta on oma tunnid nii osavalt sättinud, et terve reedene päev on tal vaba. Räägikisn talle oma mõtted ära ning samuti ka seda, et pole kindel, kas kahte inimest lisaks lubatakse kaasa võtta. Peale administraatoriga vestlemist helistasin uuesti isale ning leppisime kokku, et kohtume kolmveerand üks.
Noh eks mul oli väike pabin sees ka. Mõtlesin, et nii kui nii on nagu Murphy seadus. Siiani on kõik ujumised väga ilusti läinud, aga kui täna tuleb vanaisale ja vanavanaemale näidata kui tubli tibu on, siis nii kui nii on üks nutt ja jonn. Aga õnneks oli tibu samas sõiduvees nagu ikka ja näitas ennast oma parimaist küljest. Tundus, et ta tõesti nautis seal basseinis sulistamist. Samuti tegi ta väga ilusa ja pika sukeldumise. Ja kuna ta nii rahulik täna oli, proovisin ka ise esimest korda teda ujutades kätt. Selgus, et kahekümneviie krooni eest võivad emad ise oma lapsi seal ujutamas käia.
Peale ujumist läksime kõik Kadrioru parki jalutama. Väga ilus ilm oli ja meil oli seal täitsa mõnna. Isal ja vanaemal oli kaasas ka päts saia et parte sööta, kuid kahjuks olid seal väljas sildid, mis keelasid linde toitmast. Nii me siis chillisime niisama ringi ja võtsime vahepeal pargipingil päikest. Vaatasime teisi inimesi ja ajasime lihtsalt juttu.
Vot selline tore päev oligi ja jälle jõudsime me pool kogemata koju alles kell pool viis õhtul.

Võimlemine Arcticus

Eile käisime me Arcitc Spordis võimlemas. Siiani olime me võimelnud ainult Pelgus, aga uudishimust oleme me juba ammu tahtnud teada mida ja kuidas kuskil mujal tehakse.
Tõsi, suht teist moodi oli seal. Positiivne oli see, et ruum oli suurem ja avaram, kohe kordades suurem ja titasid korraga võimlemas kordades vähem. Meie tunnis oli ainult kolm titat ning kokku võetakse ühte tundi kuni kaheksa titat. Tore oli ka see, et massaas oli hoopis teist moodi ja sai uusi võtted õppida. Mis aga ei meeldinud oli see, et õpetaja ei sümpatiseerinud mulle nii palju kui Pelgus. Ei teagi mis mulle tema juures ei meeldinud, tundus natuke selline pehmeke ja ma ei teagi. Veel ei meeldinud mulle see, et tund oli kuskil 10min lühem ja see, et puudus füüsiline osa emmedele ning sotsiaalne osa tibudele. Ning hind on Arcticus kallim kui Pelgus.
Sellele kõigele vaatamata olen ma otsustanud esialgu seal siiski edasi käia. Hetkel plaanin käia ühe korra nädalas Pelgus ja ühe korra nädalas Arcticus. Eks siis hiljem näeb mis sest teemast saab

teisipäev, september 02, 2008

Sony Ericsson ruulib

Tegelikult oleme me augusti kuus Rihoga omale hulga uusi "mängu asju" ostnud. Viimane neist oli 31.08 ostetud minu uus telefon Sony Ericsson W760i.
tegelikult hakkas mu vana telefon jupsima juba aasta tagasi. Aga kuna ma siis veel töötasin, ostisn omale HTC 2in1 telefoni-taskumärkmiku. Väga asjalik ja funktsionaalne. Muutis mu asjaajamise ühest küljest palju lihtsamaks, kuid kuna temaga polnud eriti mugav helistada, siis teisest küljest jälle natuke ebamugavamaks.
Koduseks jäädes vahetasin ta kohe oma vana, vahel jupsiva, Sony Ericsson K750 vastu tagasi. Kodus olles on mul alati arvuti kalender lahti kuhu üritusi kirja panna ning kodus olles pole vaja telefoniga wifi-s istuda, kuid helistada on ikkagi vaja, kuid keegi ei riidle kui vahest levi pole ja mind kohe kätte ei saa. Samas arvestasin, et hakkan vaikselt ka uut telefoni vaatama.
Nii siis läksimegi Rihoga pühapäeval poetuurile telefone näpuga katsuma. Sihikule olime võtnud Sony Ericssoni C702, kuid telefoni kätte võttes polnud ta üldsegi mugav. Funktsioonid olid küll vägevad ja põrutus ja niiskuskindel korpus samuti hea, aga kui ikka kõne vastuvõtmise nupp on kuskil väga x kohas ja väga väikese nupuna, siis andke andeks, seda telefoni ma küll ei osta. Ja väikesed olid tal tegelikult kõik nupud.
Siis aga leidis Riho riiulilt Sony Ericsson W760 ja vot see meeldis mulle kohe. Samuti olid tal paremad fuktsioonid ning ka mälukaart poole suurem kui C702-el. ja otsus oligi tehtud.
Nokiaid, LG-sid ja Samsungeid polnud meil mõtteski vaadata. Ei tea kuidas see küll nii on kujunenud, kuid kui meie perre uus telefon ostetakse, siis ikka ja jälle kipub see olem Sony Ericsson.

Ju nad on siis teistest ikka nii palju paremad :)

Meie toimetused

Oleme tibuga ühed toimetajad küll. Kohe üldse ei saa kodus püsida.
Lisaks sellele, et meil 4x nädalas trenn on, otsin ma kuidagi mitte tahtlikult alati veel asjaajamisi. Kui tavaliselt lahkume kodunt pool kaksteist, siis ega enne kolme ikka koju ei jõua. Täna aga tulime lausa kell 18 ja võimlema vabsee ei jõudndu.
Mis me siis tegime:
kõigepealt alustasime oma tuuri K-projektist. Läksime sinna ja ühinesime teistega lõunalauas. Lisaks jutustamisele viisin neile ka tomateid ja tüdrukud said tibuga mängida.
Seejärel läksime Foorumi keskusesse. Mitte shoppama, aga tibule ja endale uut passi tegema. Nimelt asub seal nüüd Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harju osakond.
Tegelikult ei pea enne 15 eluaastat omama muud dokumenti kui sünnitunnistus, kuid kuna mul niikuinii plaan millalgi tibuga reisile minna, siis parem need asjad juba varakult korda ajada.
Siis helistasin ma oma linna vanaemale ja küsisin, et kas ta on kodus. Mõtlesin, et läheks käiks tema juurest ka läbi ja ajaks veits juttu. Väikesest lobisemiset kujunes kahe ja poole tunnine teejoomine.
Teel koju põikasime veel Rocca al Mare keskusest läbi. ostsime veits süüa, külastasime kohvipoodi ja uudistasime astelpaju loodustooteid.
Koju jõudes on tibu tavaliselt suht väsinud ja põõnab mõned tunnid vankris magada. Mis jätab mul natkue aega ka koduseid toimetusi teha.
Seega on meil ikka suht sisutihedad päevad, aga mulle meeldib kui kodust väja saab ja tundub, et ka tibule tegusad päevad sobivad