neljapäev, veebruar 19, 2009

Muusikatund

Kuna tibu juba pikemat aega üritab lauludele ja reklaamidele kaasa ümiseda, siis mõtlesin, et läheks temaga muusikatundi. valisin välja Päikesetantsu Tabasalu perekooli. On selline tuntud tegija ja hästi ligidal.
Rühm oli väga väike. Ainult 4 titte ja kõige noorem 6 nädalane. Seega arvestatavaid tittesid 3. Tund ise oli enam-vähem. Juhendaja näitas erinevaid pille ja laulsime erinevaid laule ja tegime igast liigutusi kaasa. Tibu lõi trianglit ja mässas kõristitega.
aga ikkagi tundus kuidagi kallis. Tunni hind on 125.- kui samalajal saab Pelgus üksikpileti 70.- ja 4xkaardi 250.- eest. Jama on ainult see, et Pelgu on alati väga ülerahvastatud ja seal läheb lõpuks väga umbseks. Nii on vähemalt võimlemas olnud, kuid vaevalt et ka muusikatunnis midagi teisit on.
Samas meile muidugi meeldib igast erinevates rühmatundides käia. Seega peab vaatama kus veel miskit pakutakse, aga sinna Tabasallu me ilmselt ikkagi hinna tõttu lähiajal uuesti ei lähe.

pühapäev, veebruar 15, 2009

ainult pudel ja pudru

Täna hommikul sai nädal viimasest rinnaga toitmisest. Arvan, et nüüd võib öelda, et nii tibu kui ka mina :D oleme sellest võõrutatud.
Hetkel on Kirke-Liisi toidukorrad järgmised:
1) ~6.30 210ml RPA
2) ~11.30 150ml putru
3) ~18.00 kaks kartulit, kaks porgandit ja tükk liha
4) ~20.30 150ml RPA
5) ~23.00 60ml putru ja 180ml RPA

Kuid vahest, olenevalt magama mineku ajast, ühendab ta 4. ja 5. toidukorra ning siis sööb ta 100ml putru ja 180ml RPA. Selline oli meil nätieks eilne päev. Kuid natuke kahtlane tunne on, kui laps ainult 4 korda ööpäevas sööb. isegi söön vahest tihedamini. Kuid teiset küljest kui ikka harjutada last kell 22 magama minema, siis umbes nii ta peaks kujunema.

Kuid kindlalt võib öelda seda, et viimane rinnast söömise kord oli tibul 7k 19p
Alustasime võõrutamisega kui tibu vanus oli 5k 8p, mis tähendab, et kogu protsess kestis meil kokku 2k 11p. Muidugi saab ka kiiremini seda teha, aga ma ei näinud otsest mõtet kiirustada ja last segadusse ajada.

laupäev, veebruar 14, 2009

Turismimess

Eile tuli mul ema ootamatult Tallinna ja otsustasime koos turismimessile minna. Talle meeldib lihtsalt palju reisida (ülla, ülla :D) ja mina tahtsin potensiaalset pulmareisi vaadata.
Kokkuvõtteks võin öelda, et täitsa mõttetu ettevõtmine. Kui midagi enda rahustuseks öelda, siis seda, et nüüd ma tean, et ei jäänud millestki ilma :D
Suured sooduspakkumised, mis olid välja kuulutatud, olid tegelikult kas otsas või neid lihtsalt ikkagi ei olnud. Paljudes boxides oli mitu inimest, aga kui midagi küsida, siis ei teadnud keegi mitte midagi. Ilmselt siis lihtsalt kellegi sõbrannad ja sõbrad. Ja rahvast oli ikka väga palju, mis tähendas, et need vähesed, kes midagi teadsi olid täiesti hõivatud ning neile olid ikka mega pikad sabad.
Ning kui see pikk saba ära seista, siis hinnad olid ikkagi üsna kallid. Nii et jääme ikkagi viimasehetke pakkumisele lootma, sest me ei pea tõesti pool aastat ette kuupäeva täpsusega midagi paika saama. mina olen ju koguaeg kodus ning Riho saab ka ilmselt pea igal ajal tulla kui talle öelda orienteeruv aeg millal umbes valvel olla :P

Ühesõnaga kui keegi plaanib veel messile minna, siis mina küll ei kujuta ette mida ägedat sealt leida võiks!

mõte majast

Ei ole see maja ehitamine ka kõige parema tahtmise juures nii lihtne midagi. See kolmapäev saime me juba neljandat korda oma arhitektiga kokku ja rääkisime kolmandast versioonist, milline võiks meie maja tulla. Eks need plaanid ikka raha tõttu järjest väiksemaks lähevad, aga sellegi poolest usun, et ka 120m2 on täitsa ok suurusega maja. Vähemalt esialgu.

Nii, esimene plaan oli teha täitsa eraldiseisev hoone lisaks olemasolevale saunamajale. Tegelikult ei meeldinud see plaan meile sellepärast, et siis oleks liiga palju krundi pinda raisku läinud ning ühendus olemasoleva sauna majaga oleks ka liiga kahtlaseks läinud.



seejärel otsustasime, et uue maja võiks ehtiada olemasolevale ümber. Ning osaliselt võiks ta olla kahekordne. see variant hakkas meile juba täitsa meeldima, aga siis saime me ehitajalt hinnapakkumis (mis tegelikult ei olnudki nii hull), kuid siiski tõid need numbrid meid maapeale tagasi ning me leidsime, et hetkel ei hakka hammas sellisele ettevõtmisele peale.




siis ühel õhtul, kui laps juba magas ja meie telekat vaatasime, hakkasime arutama, et oi kui hea kui oleks kasvõi üks tuba veel. Lasime oma mõtte uitama ja leidsime algul, et võiks siis teha juurdeehituse ainult hoovi poole ja ühekordse. Siis arvas Riho, et teeks hoopis piki maja edasi. Ja siis juba järgmisena mõtlesime koos, et miks mitte teha olemasolevale teine korrus. Ja ühtäkki tundus, see uskumatult loomulikuna. Miks me varem selle peale pole tulnud? Kohe järgmisel päeval leppis Riho arhitektiga uue kohtumise kokku ning. Ning järgmisel kolmapäeval kohtume juba nii konstruktori, arhitekti kui ka loodetavasti potensiaalse ehitajaga. Ja kui kõik hästi läheb, siis tundub täitsa reaalne juba mingi paari kuu pärast ehitama hakata :D


reede, veebruar 13, 2009

Kirke-Liis roomab

Natuke panin oma ennustusega mööda. Arvasin, et õige roomamine saab meil selgeks esmaspäevaks, aga tegelikult oli kolmapäev see päev kui tibu kribinal-krabinal neljakäpukil mööda tuba eest ära roomab. Ja oi kui kiire ta nüüd on. Mul on tunne, et pean ikkagi kuskilt mingit piirdeaeda vaatama, sest enam ei saa ühekski hetkeks selga pöörata.

Aga fikseeritud kuupäev korralikul roomamisel on siis 11 veebruar ja Kirke-Liisi vanus selleks hetkeks 7k 22p

neljapäev, veebruar 12, 2009

Test


Avastasin just et mu telefoni on sisse ehitatud blogi funktsioon. Aga ma leidsin selle fotosid nappides. Ei teagi kuidas ainult teksti saata?! Tuleb veel uurida! See postitus siin on siis telefoniga saadetud. Äge!

Confessions of a Shopaholic

Tänane beebikino oli Confessions of a Shopaholic ehk siis eesti keeles Ostuhullu pihtimused. suhteliselt mõttetud film ilusate inimeste ja ilusate riietega. Kuids sisu oli vast küll kolme reaga kirja pandud. Kuid kui oled lapsega kodus ja sul on kõik kodused tööd tehtud, siis miks ka mitte üks väljasõit linna teha.



Kuid tegelikult tahaksin ma tänasest väljaskäimisest ära märkida kolm hoopis teist laadi aspekti:

1. kuna K-projektis on hetkel ärevad ajad, siis otsustasin ma auto seekord hoopis vanaema juurde Kalamajja jätta. Edasi plaanisin sõita trammiga. Juba eile helistasin linnavalitsusse, et üleküsida kas ikka kindlasti alla 3 aastase lapse saatsja saab tasuta ühistranspodiga sõiga jne. Aga tramme nähes tuli kahjuks tõdeda, et üksina sinna lapsevankrit ikka küll sisse ei saa ajada. astmed on väga kõrged ning neid on kaks. Kui oleks veel üks aste siis äkki kuidagi ukerdaks ära, kuid kahe astmega on see suht koht võimatu. Nii et saab küll tasuta sõita, aga lihtsalt sõidukisse endasse ei ole võimalik saada.
2. peale kino lapsele majast väljas ukse juures tekki peale sättides tundisn väga ebameeldivat suitsuhaisu. Ning kui ma oma vasakuõla vaatasin, siis nägin umbes 10m kaugusel kolme ema koos lapsevankritega suitus tegemas. Mul jäi ikka täitsa karp lahti. Väga kahju oli mul nende lastest, sest kui juba mind nii kaugelt see toss häiris, siis mida võisid veel need lapsed seal samas tunda??!??

3. Õnneks lõppes hommik linnas siiski positiivselt. Seal samases kino ukse ees nägin Joad mööda tormamas. Muidugi jooksin kohe järele ise karju Joa, Joa. Väga koomiline kui tagasi mõelda, sest see vist ei ole eestlasele väga harjumuspärane nimi/sõna. Ja kuna ta parasjagu Kopli poole ennast sättis, siis saime mingi osa teest koos maha kõnnitud ja natuke ka ilmast ja muus juttu teha. Pärast veel mõtlesin et ikka mega lahe et meil läbi BESTi selliseid värvikaid tuttavadi on. Ning no tõesti kui mulle näiteks kuskil Portugalis keegi tänavapeal hüüaks Helen, Helen, teaksin, et see ei ole sugugi võimatu, et hüüdja just mind silmas peab :D

laupäev, veebruar 07, 2009

Teeme ise päev

Täna oli meil ise tegemeise päev. tegelikult ettevalmistused hakkasid juba eile õhtul kui ma leiva taigna hapnema panin. Aga täna oli siis jah see päev kui me koos Rihoga esimest korda ise oma leiba tegime. Tegelt polnud see üldsegi nii raske ja keeruline kui alguses arvata võis. Ja maitse oli muidugi nagu kõigil ise tehtud asjadel. NÄMMAAAA
Kuid lisaks leivale aitas Riho mul ka Burdast tibu kleidi jaoks lõikeid võtta ning ka riide juba tükkideks lõigata. Plaanin nimelt Kirke-Liisile suveks ühe väikse kleidi õmmelda. Mitte, et tal neid kleite vähe oleks, aga lihtsalt oli selline tunne, et tahaks ise ka midagi teha.
Üleüldse meeldib meile igast asju ise teha. Riho armastab oma tehtud kalja, mulle meeldib ise soolatud lõhe ning kartulipudu on meil ka alati ikka päris kartulitest. Ja lisaks heale maitsele on ise tehtud asjad vahel ka muudest kaupadest tunduvalt odavamad. Näiteks maitsestamata kana ja maitsestatud kana hinnal on mitmekümne kroonine erinevus.
Vot nii, nüüd eufooria tipphetkel võiks mõelde, et hakkamegi kõike ise ajama nagu vanasti taludes :D Tegelt oleks see ju väga lahe. Aga come on, vahel tahaks ju puhata ja mängida ka ja thank God, et meil on olemas RIMI ja PRISMA :DD



kolmapäev, veebruar 04, 2009

eff, taff ja aff

Reedel oli suur kolmik sünna Webmedia ruumides. Eelmine sünnipäev olime me välismaal, kuid see aasta panime kohe peale kutse saamist kalendrisse kirja.
Pidu oli väga lahe. kahe baari, mitmete toidulaudade ja värvikate esinejatega. Natuke saime ka vanainimese kombel jalga keerutada ja kontori köögis tüdrukutega viimaseid uudiseidki vahetada. Kuid eriti pikaks see pidu mul ei jäänud. Kui õhtu hakkas kell 21 ja peole jõudsime 21.30, siis juba 00.30 olin ma kodus tagasi, sest Kirke-Liis ei olnud kohe mitte kuidagi nõus tervet õhtut minu emaga mööda saatma. iroonia oli muidugi selles, et kui ma koju jõudsin, oli laps just magama jäänud. Aga enne seda oli ta ikka väga suurt lärmi löönud ja pole ju mõtet last piinata.
Kahjuks tuleb nüüd vist ilma lapseta väljakäimistel väike kriips peale tõmmata, sest ta hakkab juba väga selgelt aru saama kui mind ei ole.
Järgmine õhtu on meil 28.märts BESTi alumni üritus kuhu ma kindlasiti minna tahan. Eks siis näis mis selleks ajaks välja mõtleme.

PS! ning muidugi loodan ma salaja, et meil leidub siiski sõpru, kes tahavad meiega üht viimast vallaliste õhtut pidada, kuid mis sellel ajal tibust saab, on küll raske ette öelda.

teisipäev, veebruar 03, 2009

Kodu leib

pühapäeval käisime Elisal külas, sest Elisa küpsetas isetehtud leiba. Hästi maitsev oli. kohe nii nämma, et tekkis tahtmine ise ka see leivategu ette võtta. Juuretise andis Elisa juba kaasa, eile ostsin muud vajalikud ained ära. nüüd tuleb veel üht õiget motivatsioonipuhangut oodata. Aga tegelikult on mul plaan ikkagi see nädal see leib kerkima ja ahju panna.
Eks siis pärast annan teada kuidas välja kukkus.