Kuid tegelikult tahaksin ma tänasest väljaskäimisest ära märkida kolm hoopis teist laadi aspekti:
1. kuna K-projektis on hetkel ärevad ajad, siis otsustasin ma auto seekord hoopis vanaema juurde Kalamajja jätta. Edasi plaanisin sõita trammiga. Juba eile helistasin linnavalitsusse, et üleküsida kas ikka kindlasti alla 3 aastase lapse saatsja saab tasuta ühistranspodiga sõiga jne. Aga tramme nähes tuli kahjuks tõdeda, et üksina sinna lapsevankrit ikka küll sisse ei saa ajada. astmed on väga kõrged ning neid on kaks. Kui oleks veel üks aste siis äkki kuidagi ukerdaks ära, kuid kahe astmega on see suht koht võimatu. Nii et saab küll tasuta sõita, aga lihtsalt sõidukisse endasse ei ole võimalik saada.
2. peale kino lapsele majast väljas ukse juures tekki peale sättides tundisn väga ebameeldivat suitsuhaisu. Ning kui ma oma vasakuõla vaatasin, siis nägin umbes 10m kaugusel kolme ema koos lapsevankritega suitus tegemas. Mul jäi ikka täitsa karp lahti. Väga kahju oli mul nende lastest, sest kui juba mind nii kaugelt see toss häiris, siis mida võisid veel need lapsed seal samas tunda??!??
3. Õnneks lõppes hommik linnas siiski positiivselt. Seal samases kino ukse ees nägin Joad mööda tormamas. Muidugi jooksin kohe järele ise karju Joa, Joa. Väga koomiline kui tagasi mõelda, sest see vist ei ole eestlasele väga harjumuspärane nimi/sõna. Ja kuna ta parasjagu Kopli poole ennast sättis, siis saime mingi osa teest koos maha kõnnitud ja natuke ka ilmast ja muus juttu teha. Pärast veel mõtlesin et ikka mega lahe et meil läbi BESTi selliseid värvikaid tuttavadi on. Ning no tõesti kui mulle näiteks kuskil Portugalis keegi tänavapeal hüüaks Helen, Helen, teaksin, et see ei ole sugugi võimatu, et hüüdja just mind silmas peab :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar