esmaspäev, aprill 02, 2012

Aprillinali

Eile oli 1.aprill. Ja meie Rihoga saime Kirkelt ikka tõsise tünni!
Nimelt käisime me eile Riho vanaema, Memme, juubelil. Kõik omad olid kohal ja need kes eile ei jõudndu, läksid täna. Pidu oli nagu vanaema sünnipäev ikka, kuid kui oli aeg ära minna, teatas Kirke, et tema tahaks hoopis nüüd oma vanaemaga Viljandi minna!
Vot nii! Ma küll alguses arvasin, et noh on mingi hetke-emotsioon, aga võta näpust. Lapsel täiega tõsi taga. Vaata, et hakkab juba nutma, kui peab ema ja isaga koju minema.
Kuna Kirke Viljandi minekuga keegi oma plaane väga suurel määral ümber tegema ei oleks pidanud ja vahetusriided tal ka nii kui nii seal juba olemas on, saigi asi nii, et meie Riho ja Gretega tulime koju ja Kirke läks oma vanaema ja vanaisaga Viljandi.

Ausalt öeldes olime me Rihoga sellise lapse soovi peale nii jahmunud, et ei osanud aa-d ega oo-d öelda. Olime nagu kaks mühkamit pärast autos ja mõtlesime, et mis nüüd toimunud oli. Võiks öelda, et meel oli veidi mõru. Mis sest, et mõistus ütles, et tegelikult on ju väga hea, kui laps tahab vanaema juurde minna.

Nii et hetkel jah, on ta siis Viljandis. Juttude järgi koduigatsuse märke ei ole ja koju tuleb ta alles neljapäeval. Ja tegelikult on natuke vaiksem õhkkond kodus vahelduseks päris hea. Ainult Grete ei oska kuidagi olla. Käib mööda tuba ringi ja ootab, et keegi temaga mängima tuleks.