reede, august 14, 2009

Madontsik


4.augustil oli suur legent Madonna Eestis ja andis lauluväljakul kontserdi. Meie saime piletid juba pulmadeks, aga sellise keskmise Madonna fännina ma usun, et oleksime nii või naa sinna läinud.
Rahvamass, mis oli kokku tulnud oli muidugi meeletu. Meie jätsime auto Koosu hoovi (mina, Riho, minu ema ja Tiit) ja siis läksime trammiga Kadriorgu. Lõpuks Oru väravate juurde välja jõudes oli sissepääsu saba mõõdetav kilomeetritega! Täiesti hullumaja. No me siis nihverdasime ennast muutkui mitmesaja meetri võrra aina etepoole :D kuni jõudsime lõpuks täitsa värava alla. Ja ainuüksi värava all ootasime kuskil 45min et oma piletiga siis sealt läbi minna.
Kuna me suhteliselt normaalsel ajal kohale jõudsime, siis võtsime omale Oru poolsele küljel lava ees murule mõnuse istumiskoha. Aga no see oli tegelikult illusioon et asi võikski nii ilusaks jääda. mingi hetke pärast oli rahvast nii palju meie ümber kogunenud, et sõna otsese mõttes võisid enda ümber olevate inimeste kehakumerusi tunnetada. Ja siis oli veel muidugi hulk selliseid toredaid inimesi, kes koguaeg edasi-tagasi pidid sõeluma. Ja vot see nihverdamine tegi mind tigedaks. Lõpuks ma vist tõesti õiendasin igaühega kes juba tegi sellist nägu, et tahab minu eest või tagant hakata ennast läbi pressima.
Enne Madonnat oli muidugi soendusbänd või õigemini seekord DJ. Mängitud lood olid enam-vähem, kuid mitte midagi erilist ja siis jälle 45min pausi. inimesed seisavad nagu kilud karbis ja mitte midagi ei toimu. Üks hetk ma lihtsalt listusin maha, sest ma ei tõesti ei viitsinud enam seista. Ja oi kui piinlid, sest suht kohe oli kiirabi meeskond kohal "kas hakkas halb? kas on vaja abi?" No halloo, andke Madonnat ja ma seisan, mida ma niisama vahin seal.
aga kui Madonna lõpuks lavale astus oli mul kohe tuju jälle hea. Kuna me aga hästi tihedalt seal kõik seisime ja ma mitte eriti pikk ei ole, siis väga hästi ma teda siiski ei näinud. Vaatasime-kuulasime paar lugu suure massi sees ära ja läksime siis mööda mäe külge üles. Ülevalt vaadates polnud jälle nii palju inimesi lähedal ees, aga lava oli tikutoosiks kokku kuivanud. Viimased lood vaatasime aga Oru värvate poolse torni juurest. Seal oli lava suht ok suurusega, polnud nii palju inimesi tihedalt koos, ainus porbleem, et me olime ise lavaga suhteliselt samal joonel.
Kontserdilt ära minek oli muidugi ka omaette elamus. Täiesti julmalt pandi Pirita tee ja narva maantee liiklus jalakäijate poolt kinni. Autod lihtsalt seisid ja neil polnud mitte midagi teha. Jumala õnn, et me olime oma auto Soo tänavale jätnud. See tähendas, et kui me lõpuks sinna olime jalutanud, saime kohe sõitma hakata.
Kodus oli vanaema juba lapse ilusti magama pannud ja kui ta küsis kuidas kontsert oli, siis no oli kah! Midagi väga erilist ei olnud, lugude valikus oleks võinud rohkem hitte olla aga show oli ikka äge ka. erigi avaldas muljet kuidas 50-aastane naisterahvas suudab laval pool lugu hüppenööriga ringi hüpaga ja pool lugu väga kergelt laulda. Selles mõttes on Madonna ikka imenaine küll. Ja no kui ikka selline megastaar sulle koju kätte tuuakse, siis tegelikult ilmselt ikka kahetseks kui jätaks sellise suurepärase võimaluse kasutamata!