pühapäev, november 30, 2008

RPA

Alates reedest võtsin vastu otsuse hakata tibu vaikselt rinnast võõrutama.
Esialgu asendan ühe päevase toidukorra RPA-ga

Tibu vanus selleks hetkeks 5k 8p

Tilaga tass

Täna proovisime lisaks kõrrele tibule ka tilaga tassist juua anda. Ja tundub, et see meeldib talle palju rohkem kui kõrs. seega arvan hetkel, et jätan kõrre teema tulevikku ning hakkame hoopis tilaga tassist joomist harjutama.

Kirkeliisi vanus 5k 10p

reede, november 28, 2008

Kõrrest joomine

Alates üleeilsest hakkasin tibu kõrrest jooma harjutama.
Eks see talle natuke arusaamatu ole, aga veidike ikka saab juba kätte ka.
Vanus selleks hetkeks 5k 6p

teisipäev, november 25, 2008

007: Quantum of Solace

Laupäeval käisime Rihoga kinos uut James Bondi 007: Quantum of Solace (Veidi Lohtust) vaatamas. Lapse jätsime ilusti minu Tallinna vanaema juurde kus ka isa veidi ajapärast neile seltsi läks.
Mulle uus Bondi film meeldis. Üldse läheb mulle nende uuem stiil peale. Kuna Riho on suur Bondi fänn, siis on meil kodus olemas kõik senised Bondi osad. Ning talle meeldivad jälle vanemad filmid. Mõnes mõttes ikka täitsa kurb, sest kuni 1987nda aasta osadeni jäin ma eranditult alati teleka ette magama ning näiteks laupäeval kinos ütles riho esimese tseeni keskel, et millal see film juba ometi lõppeb!!! Talle ei meeldi, kui on käsikaaeraga filmitud ning põnevust on proovitud väreveleva pildiga rohkem esile tuua. Mind seevastu selline võte ei häiri.
Kuid eiriti olen ma sillas uute Bondi tsenaariumite üle. Mulle meeldib kui film ei ole läbi ja lõhki ettearvatav. Ja kuna mul oli suht selgelt ka eelmine osa meeles, siis ei tekkinud mul mingit segadust teema käsitluse ja arengu suhtes. Kahju ainult, et Bondil praktiliselt koguaeg peksasaanud nägu peas oli. Ma ei ütleks et ta nüüd nii kole mees on, et kui ilusaks teha ei saa, siis teeme hoopis ekstra koledaks.
No igastahes mulle meeldis see film. Ainult, et soovitaksin eelnevalt natuke eelmise osaga mälu värskendada.

Solaariumis

Eelmine nädal tegime tibuga siukse triki, et käisime solaariumis.
Kuna K-Projekti aastapäevaüritus on juba nii lähedal ja mul on ikka täitsa silmatorkavad randid Türgist järgi, siis ma lihtsalt ei saanud enam seda edasi lükata.
Mõtlesin küll, et klapitan Rihoga nii, et ta vaataks sellel ajal ise last, kuid ma ei taha, et Riho selle pärast oma tööasju ümber peaks mängima. Nii võtsingi tibu kaasa ja tegime selle asja ära.
Tegelt polnud hullu midagi. Võtsin ainult 7min päevitust ja tibu mängis samal ajal ilusti turvatoolis. Ilmselt mingit kiirgust seal ruumis siiski on, aga tegelikult on ju igast kahjulikke asju ükskõik kuhu me ei läheks. Autod tossavad, ka looduslik päike on kahjulik, mobiiltelefonid kiirgavad jne.
Praeguse seisuga plaanin ma sinna veel 2-3 korda minna. Noh loodame, et saan kuidagi sellise aja leida kui Riho kodus on, aga kui ei, siis saabki piiga juba varakult teada kuidas tibitsemine käib :P

kolmapäev, november 19, 2008

Kirke-Liis ja püree

Alates eelmisest kolmapäevast hakkas tibu lisaks piimale ka püreed ja teed saama.
Vanus 4k 23p

Kirke-Liis istub süles

Updateme siis Kirkeliisi toimetusi.
Alates eelmisest esmaspäevast hakkas ta iseseisvalt süles istuma.
Vanust oli selleks hetkeks 4k 21p

Nights in Rodanthe

Ööd Rodanthe'is oli novembrikuu beebikino film. Näitlejad olid küll head, aga tee mis sa tahad, mulle see film ei istunud. Minu jaoks oli ta liiga aeglane ja melanhoolne. Isiklikult soovitaksiin sellist filmi võibolla ainult 45+ naistele. Võibolla nemad suudavad mingeid paralleele tõmmata ja rohkem seda filmi nautida. Ei tea.
Aga hullu pole midagi. Kuna me seekord olime eriti tublid ja suutsime ennast Plazasse juba tund aega varem kohale vedada, saime me ikka täiel rinnal igast testreid ja muid vidinadi proovida. Beebikino üks aspekt ongi see, et beebikaupade tarnijad saaksid meile, noortele emadele oma erinevaid tooteid näidata. Ja tasuta nänni on ju ikka tore saada!

kolmapäev, november 12, 2008

Deceptively Delicious

Oprah'st veel rääkides nägin ma ükspäev päris põnevat saadet kuidas üks ema igale poole toitude sisse koogivliju paneb. Vahet pole kas ta teeb mingit kotletti või kooki, ikka suudab ta sinna a'la spinati või spargli sisse panna ning kõigele lisaks maitsevad need asjad veel paremini kui tavaliselt tehtud.


vot kui kuskilt saaks seda raamatut, siis tahaks kohe huviga sirvida!


As a mother of three, Jessica Seinfeld, like many busy parents, used to struggle to get her kids to eat right. In Deceptively DeliciousSM, she shares her solutions: Easy, mouthwatering recipes that even the most overwhelmed families can make—stealthily packed with unseen veggies, pureed so kids will never suspect. Deceptively DeliciousSM has all of Jessica's winning combinations, including cauliflower in mac and cheese and spinach in brownies. She also shares tips on making healthy snacks and improving store-bought foods, as well as advice on creating a positive environment around the kitchen table. Deceptively DeliciousSM is a godsend for all parents who want healthy kids, peaceful family meals and to never again have to say, "Eat your vegetables!"

beebide keel

huvitav saade oli. Üldse olen viimasel ajal Oprah fänniks hakanud.
Antud teemast aga nii palju, et kuigi meie laps sel hetkel juba liiga vana oli ja neid sõnu enam ei öelnud, hakkasin ma ikkagi oma lapse häälitsustest paremini aru saama.
Kui kõht on tühi siis ikkagi tuleb seda "N" tähte hästi palju ja no väsimuse virinast saan ma ka nüüd kohe aru.

Väga õpetlik!

Koolituste sõltuvuses

Eelmine neljapäev sai läbi Eesti Fotos toimunud fotokool. Väga mõnus kursus oli. Maksis küll üksjagu, aga tegelikult oli seda mulle vaja. Ma ei ütle, et ma sinna minnes mitte midagi ei teadnud, kuid lisaks uutele teadmistele pani see üldse mu mõttet foto teemal rohkem liikuma. Kursuse viimases tunnis lõputöid vaadates arvan, et kõige kehvem ma polnud ja kõige parem samuti mitte. Kuid ise tunnen ma edasiminekut küll.
Ja kuidagi täiesti märkamatult suutsin ma ennast nüüd massaažikursusele kirja panna. Nii et jah, alates 24.novembrist hakkan usinasti kaks korda nädalas massaaži tegema. Korra torkas pähe lausa hull mõte, et kui kursus meeldib, siis miks mitte minna kutsekooli ja saadagi lisaks olemasolevale haridusele ka massööri tunnistus. Õnneks hakkab uus kooliaasta alles septembris ning ilmeslt olen ma selle aja peale juba viiest muust asjast jõudndu vaimustusse minna.

esmaspäev, november 10, 2008

"Kolm Õde" Ugala

Laupäevaks olid meil piletid Ugala teatrisse Tsehhovi "Kolm Õde" etendusele. Ugala on üks meie lemmikteatreid, sest siin etendatakse just meie jaoks sobivat repertuaari- lihtsaid komöödiaid.
Tater hakkas kell seitse ja lapsehoidjaks olime kutsunud Raili. Kohapeal kava vaadanud selgus, et etendusel on 3 vaatust ja kestab kokku kolm ja pool tundi. OK, peale seda hakkasin ma juba natuke muretsema, et kas Raili on ikka valmis õhtul nii pikalt last vaatama. Jama on selles, et muidu hea laps kipub just õhtul veidike virilaks muutuma.
No nii. Esimene vaatus. Kohe palju näitlejaid, teema täitsa arusaadav, ei ole selline mõistujutt, aga nagu põnevust ei ole. Nii etendus on kestnud 15 min...30min...45 min..no ma tõesti ei saa enam aru, mida siin kolm vaatust vaadata on. Kõik oli ok peale selle et asi kuhugi arenema hakkaks. ja siis saabus railit sõnum "Tibu koguaeg nutab, helistage kui saate". oi kui ärevaks mul kõik kohe läks! etendus muutkui venib ja venib, aga minul süda trambib sees. saabus vaheaeg. räägin railiga ja tundub, et asi on kontrolli alla saadud. hakatakse uuesti saali kutsuma ja helistan uuesti railile. kuulen, et tibu jälle nutab ning lepime railiga kokku, et lähen ikkagi koju.
Koju jõudes rahunes tibu ikka väga kiirelt. seega ilmselt mingit jama polnud peale selle et ütlemata suur emme tusk lapsel äkki peale tuli. no on värk, mis nüüd siis edasi? kas enam siis ei saagi kuhugi välja kuni laps juba täitsa suur on? Mitte et me mingit hulkujad rihoga oleks, aga vahest tahaks ju ikka kuhugi minna. näiteks 4.dets on K-Projekti 20juubel. väga tahaks sinna ikkagi minna!
Igastahes möödusid minu ülejäänud vaatused kodus teleka ees. Ja kuigi plaanid ei läinud päris nii nagu me arvasime, ma siiski ei nurise. olen Ugalas kordades paremaid etendusi näinud ning lõppude lõpuks on tibu ju ikkagi kõige tähtsam!

Isadepäev

Eile oli meie pere esimene isadepäev. Juba reedel tulime me Viljandisse plaaniga siin igast tähtpäevi pidada- isadepäev, Riho isa sünna ja Riina sünna.
Et see päev Rihole ikka kuidagi eriliseks teha, hakkasin ma tänu agarale naabrinaisele juba peaaegu kaks nädalat enne kingitust vaatama. Lõpuks otsustasin tellida talle värvimuutva kruusi, kus siis soojaks minnes ilmuvad Riho ja tibu pildid. Ütleme nii, et selle asja tellimine oli kordades lihtsam kui kätte saamine, aga see ei ole enam üldsegi oluline. Oluline on see, et eilne päev meil väga meeldivalt möödus.
Hommik algas siis eelmainitud kingiutse üleandmisega. Seejärel jalutasime Riho ja tibuga Viljandi keskväljakule, kus toimus igast sõjatehnika näitus. Uuesti koju tulles põikasime läbi Vilma kohvikust, kus siis teetassi taga natuke käsi soojendasime. Ning õhtul tuli külla Tiit kellega koos siis mõlemad sünnipäevad ära pidasime.
Ütleme nii, et väga perekeskne päev kujunes, aga kuidas siis teistmoodi see veel olla saakski?!?

neljapäev, november 06, 2008

Kirke-Liis keerab

Ma ei tea, peaks kuidagi hakkama fikseerima teatud arenguetappe mida tibu läbi teeb.
Igastahes võin ma kindlalt öelda, et meie väike präänik keeras ennast eile kõhuli.
Vanuseks siis 4 kuud ja 16 päeva

"Burn After Reading"

Eelmine nädal oli koolivaheaeg. See tähendas, et mu isa oli terve nädala linnas. Nii siis leppisimegi kokku, et läheme kolmapäeval kinno. Tänu nimekatele näitlejatele sai filmiks valitud must komöödia "Burn After Reading".
Mis ma oskan öelda- tõisiselt HEA FILM! Ei olnud absoluutselt selline traditsiooniline kinofilm, aga mulle niiiii meeldis. Minu meelest kuidagi nii eluline ja samas natuke mõru-magusalt ülevindi keeratud. Isale ka meeldis. Ja kui ma Liinaga sellest põgusalt rääkisin, siis talle ka meeldis.
Aga kui nii erineva taustaga inimestele meeldib, kas siis võib äkki öelda, et tegu on massidele suunatud meelelahutusega. Imelik, sest filmi vaadates ei teki üldse sellist tunnet. Aga äkki see ongi siis kuidagi alateadvust manipuleeriv film. Oh ei tea. Ma parem ei filosofeeri, vaid vaataks hea meelega veel korra seda head filmi.

"Nõks" Linnateatris

Teisipäeval käisime väikse seltskonnaga Linnateatris "Nõks'u" vaatamas.
Noh oli selline komöödia kahes vaatuses, millest üks oleks võinud vabalt olemata olla. Idee oli hea, ja näitlejad ka täitsa ok, aga lihtsalt noored ja ilma kogemusteta. Tundus, et mingid jupid olid improviseeritud ning siis ei suutnud nad ise naeru kinni hoida. Publik naerab, näitlejad naeravad, publik naerab- no ma ei tea äkki lasti ventilatsiooni mingit naerugaasi vahepeal. Aga mind näiteks häiris see, et näitlejad ei suutnud ennast kokku võtta.
Veel häiris see, et tempo oli hästi muutlikl. vahepeal oli asi täitsa põnev ning siis tõmmati jälle käsipidur peale ja hakati uimerdama.
Positiivse külje pealt nagu ma juba ütlesin, siis tükil endal midagi eriti viga polnud. Nagu teada, siis meile ju komöödiad meeldivad.
Ütleme nii, et Linnateatris olen ma varemgi käinud ja heameelega läheksin ka tulevikus.

Ujumine

Praegu tulime tibuga just Õismäe ujulast. See oli siis esimene kord, kui käisime nii ujumas, et mina ka basseini läksin. Hästi imelik oli. Ma ei osanud teda eriti hoida, rääkimata ujutamisest. Lõpuks sulistas ta ikka pool ajast nii nagu me lastepolikliiniku titte basseinis ujutasime. Üldiselt talle vist meeldis. Mingi hetk hakkas ta lausa juttu ajama. samas eriti pikalt ta kahjuks vastu ei pidanud. vees olime umbes täpselt 20min. Kokku toimetasime ujulas aga tund ja 15min. Seega ikka päris palju aega läks niisama sahmimisele, kuid mis meil ikka targemat teha on.

Ujula ise on igati viks ja viisakas. Laste mähkimisalus on vahetult dussiruumi kõrval ja õhk oli soe. Ainus mis häiris oli see, et iga nurgapealt vahtis mingi penskar vastu. No ega neil ka ju midagi erilist päeva ajal teha pole. Seebikad hakkavad ju alles õhtul.

Aga üldiselt meile ikkagi meeldis. Nii et võib teine kordki proovida!