esmaspäev, november 10, 2008

"Kolm Õde" Ugala

Laupäevaks olid meil piletid Ugala teatrisse Tsehhovi "Kolm Õde" etendusele. Ugala on üks meie lemmikteatreid, sest siin etendatakse just meie jaoks sobivat repertuaari- lihtsaid komöödiaid.
Tater hakkas kell seitse ja lapsehoidjaks olime kutsunud Raili. Kohapeal kava vaadanud selgus, et etendusel on 3 vaatust ja kestab kokku kolm ja pool tundi. OK, peale seda hakkasin ma juba natuke muretsema, et kas Raili on ikka valmis õhtul nii pikalt last vaatama. Jama on selles, et muidu hea laps kipub just õhtul veidike virilaks muutuma.
No nii. Esimene vaatus. Kohe palju näitlejaid, teema täitsa arusaadav, ei ole selline mõistujutt, aga nagu põnevust ei ole. Nii etendus on kestnud 15 min...30min...45 min..no ma tõesti ei saa enam aru, mida siin kolm vaatust vaadata on. Kõik oli ok peale selle et asi kuhugi arenema hakkaks. ja siis saabus railit sõnum "Tibu koguaeg nutab, helistage kui saate". oi kui ärevaks mul kõik kohe läks! etendus muutkui venib ja venib, aga minul süda trambib sees. saabus vaheaeg. räägin railiga ja tundub, et asi on kontrolli alla saadud. hakatakse uuesti saali kutsuma ja helistan uuesti railile. kuulen, et tibu jälle nutab ning lepime railiga kokku, et lähen ikkagi koju.
Koju jõudes rahunes tibu ikka väga kiirelt. seega ilmselt mingit jama polnud peale selle et ütlemata suur emme tusk lapsel äkki peale tuli. no on värk, mis nüüd siis edasi? kas enam siis ei saagi kuhugi välja kuni laps juba täitsa suur on? Mitte et me mingit hulkujad rihoga oleks, aga vahest tahaks ju ikka kuhugi minna. näiteks 4.dets on K-Projekti 20juubel. väga tahaks sinna ikkagi minna!
Igastahes möödusid minu ülejäänud vaatused kodus teleka ees. Ja kuigi plaanid ei läinud päris nii nagu me arvasime, ma siiski ei nurise. olen Ugalas kordades paremaid etendusi näinud ning lõppude lõpuks on tibu ju ikkagi kõige tähtsam!

Kommentaare ei ole: