pühapäev, jaanuar 30, 2011

Natuke teistmoodi

"Meil on vaja hakata elama Südamest" from Vikerkaaresild on Vimeo.



Kiesha Crowter - Väike Vanaema
Zürich-i videosalvestus
November 2010

neljapäev, jaanuar 20, 2011

Väikse beebi sünnilugu

On viimane aeg panna kirja meie väikese beebi sünnilugug, sest juba hakkab kõik ähmastuma.

Kuigi pisike sündis 11.nda ööl vastu 12.ndat peaksin ma alustama juba 10. kuuupäevast.

Nimelt 10. oli see päev, kui ma mitte mingi reaktsiooni ega liigutusi kõhutita poolt ei tundnud. KUi kell oli juba üle keskpäeva otsustasin, et helistan oma arstile ja küsin nõu. Arst soovitas mul minna erakorralisse ja paluda seal KTG-d teha. KTG tehtud selgus, et lapse südametöö on tõesti mingil perioodil natuke liiga rahulik ja löögid liiga monotoonsed ja vaiksed. Samas ei välistanud valvearst ka seda, et laps lihtsalt magab. Kuna asi polnud päris selge, paluti mul järgmine päev ehk siis 11.jaanuar tagasi tulla. Järgmise päeva lõunal uuesti keskhaiglas KTG-d tehes jäi uus valvearst samuti kahevahele ning palus mul sama päeva õhtul seitsmepaiku uuesti tagasi tulla. Kuna KTG-sid mulle tavapärase 20min asemel 45 min tehti, siis kutsusin RIho endaga õhtul kaasa, sest seal on tõesti üsna igav niisama passida. See kõik siis sellepärast, et ma lapseliigutusi 10.ndal ei tundnud, 11.ndal olid liigutused juba uuesti tunda.

Olgu, õhtuse KTG juurde tagasi tulles leidis juba uus arst, et nüüd on lapsega siiski kõik korras ja võin rahulikult koju tagasi minna. Mina aga tundsin, et kõhu toonused on tunda hakanud andma ja juhtisin ka arsti tähelepanu sellele. Kuid KTG-d vaadates oli kõik ülimalt ebaregulaarne ning enne kui valud pole 5 min vahedega polevat mõtet haiglasse minna.

Kodu teel läksime Rimisse, sest koju oli vaja süüa osta, kuid poes tundsin, et vist ikka hakkavad mingid valud tekkima. Ütlesin ka Rihole, et kui vaja siis võta veel bensu ka, et ei tea võibolla peame öösel veel sõitma minema.

Kodus olin ma juba üsna kindel, et lähiajal see laps nüüd sünnib. Teadlikult otsisin omale midagi, mida püstijalu teha ja hakkasin triikima. Vahepeal otsis Riho mulle telefoni mingi spetsiaalse androidi rakenduse valude mõõtmiseks.

Kella 22ks oli mul otsus tehtud, et peame ikkagi uuesti haiglasse minema ja seekord mitte tita liigutuste vaid minu valude tõttu. kell 22 sai ka sünniloosse niiöelda sünnituse alguseks märgitud. Valud olid selleks ajaks 5 min vahedega. Haiglas loomulikult järgmine KTG, selle päeva kolmas juba :S Aga kuna KTG tehakse pikali ja mul pikali valude vahed kohe 8-10 min, siis sünnitajaks mind seal ei loetud. Samas kuna mul teine laps, siis kunagi ei või kindel olla. Nii pakkuski valve ämmaemand, et no minge jalutage kuskil (öösel, libeda ja külmaga!!!), et ärge igaks juhuks päris koju ja väga kaugele ka minge :)

Õnneks sattus kõrval osakonnas just sel öösel tööl olema Annaliisa Kruutman. Minu kunagine paralleelklassiõde ja ühe väga hea lapsepõlvesõbra, Gerdi sugulane. PS! Annaliisa oli juhuslikult tööl ka siis kui Kirke hakkas sündima!
Ja Annaliisast oli palju abi. Ta pakkus, et kuna on öö ja rahvast ei ole, siis me võiksime tema osakonnas KTG toas niisama olla. et ootame seal tunnikese ja siis peaks selge olema mis must saab. Mina muidugi juba teadsin ammu mis must saab :D Korra seda protsessi juba läbi teinuna olin mina terve selle aja püsti ja Riho oli see kes seal voodis pikutas. Ja kui valu tuli siis automaatselt lausa poolkükitasin. Ühesõnaga ega ma ennast krambis ja tagasi ei hoidnud :)

Kõpuks kell 12.30 saime loa minna üleskorrusele sünnitustuppa. Ja siin pean ütlema veelgi suurema aitähi Annaliisale, kes meile sinna järgi jooksis ja meid üle võtnud ämmaemandale selgeks tegi, et ma tahan vanni sünnitada. Kui Annaliisa poleks seda teemat, samal ajal rõhutades, et ma korduvsünnitaja ja tema tuttav, üles võtnud, oleks mind hoopis tavalisse tuppa pandud!

Sünnitustoas viskas Riho oma magamiskoti põrandale laiali ja ma ei teagi kas ta tõesti arvas, et ta läheb sinna magama?!?! Mina igastahes nägin kohe, et "kits" on puudu ja saatsin Riho asju klaarima. Sest mina juba sünnitades vabatahtlikult ennast pikali ei viska, vaid pigem lösutan püstijalu kasvõi aknalaua najal. Kuid kuna ma tean eelmisest korrast, et on olemas spets atribuutika, siis miks mitte seda küsida. "Kits" mulle majapealt orgunnitud, läks Riho dussi alla ja mulle pandi vannivesi jooksma. Kuna see vesi minu meelest nii aeglaselt jooksin, siis otsutasin peale Rihot ise ka dussi all veidi aega mööda saata.

Kui vann valmis, oli juba minu otsus, kas tahan sinna minna või mitte. no tegelt ma ikka väga tahtsin, kuid kuna loengutes räägiti, et vanni tasub minna sünnituse teises pooles, sest vastasel juhul võib sünnitegevus üldsegi aeglustuda, siis olin ma kerges kahtluses ja segaduses. Alles paar tundi tagasi polnud allkorruse ämmaemand veel kindel kas ma hakkan sünnitama ja avatuski oli max 2 cm, samas valude tugevus oli juba tuttavalt presside eelne. Otsustasin, et lähen ikka sinna vanni ära ja oi kui mõnus seal oli. Ma ei ütle, et valud väiksemaks läksid, kuid valude vahe oli täielik relax. paaril korral mõtlesin juba, et jään täitsa magama. Kui tuli valu, olin põlvili ja hoidsin üle vanni ääre Rihol käsivartest kinni, kui tuli valu vahe, viskasin selili ja lõõgastusin niisama. Ja kui tundsin, et see lõõgastus ikka väga mõnusaks ja pikaks venib, siis läksin põlvili ja kohe tuli ka valu. Igastahes enda meelest ma seal vanni väga pikalt ei olnud, kui juba tundsin, et nüüd küll oli koos valuga kerge press. Ütlesin ka rihole et ma ei tea, minu meelest nüüd küll laps tuleb, parem kutsu kohe keegi. Suureks kergenduseks andis kohale tormanud ämmaemand mulle loa vastavalt sisetundele kaasa pressida, sest mul oli juba üllatus, üllatuseks täisavatus. No ja ega siis põhimõtteliselt polnudki muud kui kahe järgmise pressiga kell 03.04 oli tibu sündinud! Kaal 3446g ja pikkus 49cm

Kokkuvõtlikult läks meil tegelikult ikkagi väga kärmelt. sünnitustoas saime olla kokku 2,5 tundi, millest minu meelest läks pool aega igasuguste asjade ettevalmistamisele. Ka sünnitusjärgne enesetunne oli väga ok. Õmblusi tehti mulle ka ainult 2 pistet ja sedagi kahtles ämmaemand kas üldse teha või mitte. 13.04 hommikul peale lastearsti ringi anti meile juba ka luba koju minna 

Ma ei ütleks, et Kirke sündimine väga raske oleks olnud, aga praeguse vette sünnitusega on ikkagi suur vahe sees ja loomulikult ikka vanni kasuks ;)



esmaspäev, jaanuar 17, 2011

Sündis väike tüdruk

12.01.2011 kell 03.04 sündis meie teine väike tütar. Kaal oli 3446g ja pikkus 49cm. Õnneks läks kõik nii ilusti et juba 13.01 saime me haiglast koju tulla ja oma uue elukorraldusega tegelema hakata :)



Beebi 5 päevane

neljapäev, jaanuar 06, 2011

Jõulud 2010

Selle talve jõulud möödusid nagu jõulud ikka- suure lumega ja mööda Eestit ringi sõites. Oma ringkäiku alustasime seekord Väike-Maarjast. Seal tegi Riho, nagu juba väike tradistioon ette näeb, minu ristiema juures Jõuluvana ning hiljem käisid ka meil päkapikud, kes kuusealla kingitused jätsid. Loomulikult möödus õhtu suure söömise täheall.
Maarjast oli meil plaan edasi minna Viljandisse. Kuna aga Monica ja Scarelti nimelised tormid meid kõiki juba väga hellaks olid teinud, siis otsustasime, et seekord ei sõida mööda shortcute, vaid valime suuremad maanteed. Ka suuremaid teid mööda sõites olid tegelikult teeolud ikka väga hullud. Ja ühes kohas sõitiski üks auto täpselt meie ees ennast kinni. Õnneks oli siiski piisavalt mehi mitme auto peale kokku kohal, kes musklijõuga selle õnnetu auto jälle liikuma lükkasid ning tee oli liikluseks taas avatud!
Viljandis möödusid ka jõulud nagu ka eelnevatel aastatel. Ainult lund oli veeeeeel rohkem ja Kirke oli juba piisavalt suur, et koos tädi Railiga kuuseall päkapikku mängida :)

kolmapäev, jaanuar 05, 2011

ikka veel ootame...

...millal võiks see sünnitus küll pihta hakata :S
Ma olen juba nii kärsitu. Kirke oli selle aja peale juba ammu sündinud, praegune kõhubeebi on aga ennast vist ikka väga mugavalt sisse seadnud. Praktiliselt pole mul veel mingeid märke, et ta välja tahaks tulla.
Küll on läbi proovitud kohususlikud 3 S-i, ja siis veel liivateed ja jalutamine ja lumelükkamine ja mida iganes.
Tegelikult on tähtajani muidugi paar päeva veel aega, aga ikkagi on tunne, et ta võiks juba tulla :D

PS! Isegi Kirke saatsime täna minu vanaema ja vanaisaga Maarjasse ära, et meil vajadusel ikka hea rahulik haiglasse oleks minna ja oma suurema tibu pärast muretsema ei peaks!

PPS! täna siis 39+3 ja paari minuti pärast 39+4 :D