pühapäev, august 10, 2008

Käe- ja jalajäljed

Kõik teavad, et väikesed titad kasvavad imekiirelt. Ja siis püüavad vanemad ja vanavanemad ja onud ja täidid teha hästi palju pilte ja filme ja muud, et jäädvustada kui väike üks või teine inimesehakatis mingis eluetapis oli.
Lisaks pildi tegemisele tahtsime me jäädvustada Kirke-Liisi käe ja jalajäljed kipsi. Võibolla me ise polekski selle peale tulnud, aga kuna kipsi kinkis meile minu ema Hollandi tuttavad, siis ei saanud ju seda enam tegemata ka jätta.
Ütleme nii, et ega see kipsiga mökerdamine nüüd kõige lihtsam tegevus ei ole. Esimene raskus millega me silmitsesime oli see, et segu lihtsalt kõvastus enne jälje jätmist kausis ära. Täitsa häbi lugu. Ma saan aru, et Riho ei tea, kui kiiresti mingi segu kivistub, aga mina olen ometi ju ehitusmateralide labori läbi teinud. Vot nii palju siis seda koolitarkust mul ongi!!!
Selline oli siis meie esimene katse jälgi teha.
Kuna aga meil ei ole kombeks kord juba alustatud tegevusi pooleli jätta, siis otsustasime, et Riho toob ehituspoest uue kipsi ja nui neljaks teeme me need jäljed ära.
Võttis aega, mis ta võttis, aga umbes nädala pärast oli meil kott kipsi laual. Ja hakkasimegi otsast peale. Seekord suutisme ennast natuke kiiremini liigutada ja saime isegi tibu jalad juba kaussi susata, kuid ega sealt nüüd mingit loetavat jäge küll järgi ei jäänud. Egas midagi, uus segu valmis ja katse kolm. Noh hakkas juba midagi nagu nendest plätserdustest aru saama, aga midagi ilusat seal ka ei olnud. Kuna aga lapsel sellest jurast juba täitsa siiber oli ja ta suht- koht täiest kõrist röökis, mõtlesime Rihoga selle kipsinduse lõpetatuks lugeda.
Kuigi jägedest eriti asja ei saanud, tegime vähemalt protseduurist mõningaid pilte, mis enam- vähem välja tulid!









PS! jäjed on tehtud 23.07.2008