Käisin eile kinos vaatamas Step Up 2. Olin ennast juba väga halvaks filmiks ette valmistanud, aga tegelikult oli ta täitsa vaadatav. Võiks öelda, et selle filmi puhul on tegemist nähtusega, kus teine osa on parem kui esimene osa. Samas võib siin ka see rolli mängida, et esimest osa vaatama minnes olid mul ootused kõrged, nüüd aga olin ennast juba enne filmi halvimaks ette valmistanud. Väga palju oli kihvti breaktantsu kuigi sündmuste jadale tõmbas see natuke tempot alla. Samuti oli kahjuks filmi finaalis või „lõpu bossis” nagu mina mõjutatuna 90ndate telekamnägudest kutsun, mindud rohkem effektide kui tantus peale.
Rihoga ma seda filmi muidugi vaatama ei läheks, sest ilmselt jääks see meesterhava jaoks siiski liiga imalaks.
Miks ma siis ise seda filmi üldse vaatama läksin oli see, et lihtsalt ei tahtnud reedel kohe peale tööd koju kihutada ja kinos hakkas just see film.
Ah ja enne filmi algust jõudsin esimest korda ka kuulsast Breshkast läbi hüpata. No ma ei tea, aga see pood tundus minu jaoks natuke liiga noortekas. Lausa kahju hakkas seal endast, sest ma tõesti tundsin, et peaksin olema 10 aastat noorem, et sealt midagi leida. Kas 25 on siis tõesti selline vanus juba?! Olin kerges shokis oma avastusest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar