Eile oli meil kultuurne õhtu. Meie üpris suurele teatriseltskonnale oli Maria poolt organiseeriutd piletid NO99 Periklesele. Näidend kestis kokku 3 tundi + 15min vaheaega. Võrreldes eelmise NO99 külastusega, oli see ikka väga lahe tükk. Tegelikult oli ta ka ilma võrdlusega lahe näidend. Lugu oli suhteliselt lihtne, mitte mingi süviti filosofeerimine või elumõtte otsimine. Kostüümid olid väga effektsed ning lisaks oli ka väga palju laule. Olgugi, et tegemist oli Shakespeare looga, tundus enamus etendusest nagu Bollywoody show- mulle meeldis.
Mille üle võiks natuke viriseda oli sissejuhatus. Teater algas sellega, et näitlejad istusid tavalistes riietes lavale pagutatud valgete plastmass laudade taga ja jõid kohvi. Istusid seal, vaatasid publikut ning muud ei midagi ja nii kuskil 10 min. Samal aja siis üks inimene kleepis seinale suuri tähti, millest moodustus kokku koha nimi, kus hakkas toimuma esimene tseen. Mõtestasin selle enda jaoks lahti nii, et näitlejad pidid jätma endast mulje kui teatrikülastajatest ning see oli selline kõigile teemasse minemise hetk enne suurt actionit, kuid minu meelest see ei pääsenud nii võrd mõjule kui taheti. Probleem selles, et see aeg oli lihtsalt liiga pikk. Inimesed ei jäksanud oodata millal tegevus pihta hakkab.
Üldiselt jäin ma aga ikkagi näidendiga väga rahule- seal oli arusaadav stoori, head näitlejad, effektsed kostüümid, lahedad tantsu ja laulunumbrid ning kogu etendust läbivs natuke kerglane ja lõbus Bollywoodilik õhkkond.
Soovitan soojalt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar