kolmapäev, aprill 30, 2008

21

Vaatamata juba filmi näinud tuttavate halvale kriitikale, käisime Rihoga vaatamas 21-te.
Ausalt öeldes meile see film meeldis. Polnud nüüd just teab mis meistriteos, aga igav ka ei hakanud. Meie ilmselt olemegi rohkem sellised kinolised, kes ei lähe kinno sügavaid mõtteid otsima vaid kerget meelelahutust nautima.
Film oli ülikooli tudengist, kes oli iseenesest väga andekas, kuid olude sunnil polnud tal raha õppemaksu jaoks. Oli küll üks stipendium millele ta kandideeris kuid sellele oli ka teisi tahtjaid. Ei tea kas seal USA-s siis tasuta kohti üldse ei ole? Meil Eestis on küll ju nii, et riik esitab ülikoolidele tellimuse, mille järgi siis antakse tasuta kohad parimatele ja ülejäänud peavad siis juba oma raha eest õppima. Noh ühesõnaga jäi ta silma oma matemaatika õpetajale, kes minu meelest seal tunnis küll matemaatikat ei õpetanud. Tahvlile olid küll igast graafikud ja integraalid joonistatud, kuid jutu osa käis rohkem matemaatika ajaloo ja muu sellise ümber. Võibolla oleks olnud Kevin Space jaoks liiga raske tekst, võibolla keskmisele ameeriklasele liiga raske aru saada, aga minu meelest oleks see natuke reaalsust suutnud edasi anda. Ega ikka ei mängita küll ühes loengus õppejõu ja tudengite vahel mingit televiktoriini.
Igastahes kutsuse too sama õppejõud ta oma gängi kus ta õpetas tudengitele kuidas lugeda Black Jacki lauas kaarte. Nii nad seal siis harjutasid kuni lõpuks sõideti ka Las Vegasesse oma teooriat praktikasse panema. Lisaks Vegase actionile oli teise liinina sees peategelase ja ühe türduku armulugu.
Minu meelest oli see täitsa selline relax film. Ei ütleks, et piletirahast kahju oleks hakanud. Elu mõtet otsiksin pigem raamatutest.

Kommentaare ei ole: