Tita nimi on Kirke-Liis

Lõpuks on see keeruline asi tehtud ja otsustav samm astutud. Tita nimi on Kirke-Liis.
Oi kui palju me ikka kahtlesime. Peaaegu olekisme oma venitamisega juba trahvi saanud. Seadus ütleb, et nimi tuleb panna kuu aja jooksul peale sündi. Meie tita sündis 20.06 ja täna on juba 17.07. veel homme oleks saanud nime panna ja siis oleksimegi juba seadust rikkunud, sest kahekümnes on pühapäev.
Ma vaatasin juba sünnitusmajas, et see nime asi läheb meil raskeks. Mul oli küll välja mõeldud nimi Hanna, aga kui hakkasin seda mõttes Riho perekonnanimega kokku viima, siis jättis see mulle väga negatiivse varjundi- Hanna Maisa (anna, ma ei saa!).
Seejärel mõtlesin välja Hanna-Maria. Maria tooks nimele juurde erksust ning sobiks ka perekonnanimega. Niimoodi arutledes otsustasin panna üles internetihääletuse. Riho oli muidugi väga pahane, sest tegelikult ju ikka ei panda lapsele niimoodi nime, aga no ise ka ei suutnud midagi otsustavat välja mõelda. Seega jäi neti hääletus ikkagi üles, kuid me lihtsalt lubasime endale, et ei võta seda kui täit tõtt.
Aeg aga lendas ja meil ei olnud ikka kindlat nimekandidaati välja mõeldud. Vahepeal oli küll juba peaaegu Kertu, kuid ikkagi...
Täna hommikul otsustasime siis teha loosi. Kirjutasin sedelitele välja nimed: Hanna-Maria, Kirke-Liis, Kirke, Kertu ja Maria ning „1 nimi” ja „2 nime”.
Kõigepealt pidime võtma loosi, et kas saatus tahab, et me paneksime lapsele nimeks ühe nime või kaks nime. Seejärel pidime panema kaussi vastavad sedelid. Aga... enne esimest loosimist ütles Riho, et tema ikka ei taha Hanna-Mariat ja ma võtsin laualt selle nime ära. Seejärel võttis Riho loosi. Esimene loos näitas, et lapsele tuleks panna üks nimi. Enne järgmist loosi ütlesin jälle mina, et võtame Kertu laualt ära ja kaussi läksid Kirke ja Maria. Kausist tuli välja Maria, mis olekski siis pidanud lapsele nimeks saama. Me siis vahtisime natuke aega üksteisega tõtt ja kui me uuesti lauale vaatasime, siis ilutses seal üksinda rulli kreeramata Kirke-Liis. Mõlemal närv juba nii must sellest otsustusvõimetusest mõtlesime, et no olgugi siis hoopis Kirke-Liis. Ja neti hääletuse järgi oleks pidanud ka ju Kirke-Liis olema!
Praeguse seisuga võib öelda, et nime panemine on üks raskemaid asju lapse saamise juures. Ma järjestaksin selle kohe teiseks peale hommikusi iiveldusi raseduse esimeses pooles. Kõigile tulevastele vanematele soovitan soojalt ikka üsna varakult juba nimi välja mõelda, sest mida aeg edasi, seda rohkem sa kõiges kahtlema hakkad.