Berliin-Viin-Viljandi :D

See nädal oli meil suur seiklemise nädal.
Esmaspäeva lõunal räägime Rihoga msn-is juttu ja äkki ta küsib, et läheks täna Viljandi. Neil seal hoovis kiviparketi panemine ja ta tahaks appi minna. No mul pole nii kui nii midagi olulist enne neljapäevast lapse arstivisiiti plaanis, seega otsustame juba esmaspäeva õhtul ära sõita.
Viljandis on hoovis väike kopp, mille kabiinis Rauno asjalikult masinat juhib. Järgmisel päeval toodi veel ka laadur. Nüüd oli neil juba kaks masinat, mida siis Riho ja Rauno vennalikult jagada said. Vahepeal käis ka Tiit oma traktoriga kohal, et üles võetud materjal ära vedada.
Meil tibuga see eest nii tore ei olnud. Õues veel muru ei kasva ning terrassilt tahtis ta ka koguaeg minna kas mööda treppe sauna poole ronima või šaslõkivardaid katsuma või muid keelatuid asju katsuma. Ja no ega toaski väga palju vähem ahvatlusi ei olnud. Ühesõnaga olin ma juba teisipäeva õhtuks omadega täitsa läbi. Ja väike tibu oli ka vist juba nädalanormi keelamist ära kuulnud. Korra küll käisime Pireti juures Birgitaga mängimas, aga kaua sa seal külas ikka oled.
Kolmapäeva õhtul selgus aga et poisid ei olnud oma töödega veel valmis saanud. Sellepärast jäigi Riho Viljandisse aga meie Kirkega sõitsime koju. Juba sel samal õhtul sai tibu end kodus natuke vabamalt tunda. Läksime õue, kus mina kastsin peenraid ja tibu askeldas niisama. Pärast mängisime veel liivakastis nii et kui tuppa tulime, siis peale vanniskäiku polnud ka mingi probleem ilusti oma voodis magama jääda.
Järgmisel hommikult läksime arstile. Seal sai Kirke omale vaktsiinisüsti ning edasi põrutasime juba Väike-Maarja. Mõtlesin, et mis ma ikka siia linna jään, Rihot niikui nii ei ole ja vanaisa pole ka ammu last näinud. vanaema juurde jõudes läksime kohe paisjärve ujuma. Minu esimene ujumine sellel suvel. Õhtul läks aga vanaisa maasikale ja oi ma ei tea 5 või 7 liitrit maasikaid tõi ta lõppkokkuvõttes. Igastahes on mul esimesed varud metsmaasikatoormoosi sügavkülmas olemas.
Reedeõhtul hakkasime aga juba koju sõitma, sest laupäeval olime me kutsutud Carolina sünnipäevale. Ning täna läheme veel võibolla ka laulupeole.
Ühesõnaga ma arvan, et kuskil 600 km saime tibuga sel nädalal maha sõidetud, mis pole meie väikeses Eestis üldsegi paha!