alustan kõige emotsionaalsemast sündmusest- see on Riina ja Jürgeni pisikesel sipsikul külas käimine.
7.oktoober sündis nende perre pisike poiss, keda seni on küll hellitavalt Sipsikuks kutsutud, kuid tõenäoliselt tuleb passi ikka nimeks Robert!
Pisike oli ikka niiiii pisike ja nunnu. Isegi Kirke oli üle ootuste hell ja hoolitsev. Kui me juba mõnda aega seal olime olnud tuli Kirke minu juurde ja sikutas käest ning ütles "lähme titat vaatama". Vot see oli küll armas. Pärast seda ma isegi ei pabista enam ka seda nii palju, et kui meie väike beebi sünnib ja kuidas siis Kirke võib käituma hakata.
Ja kingituseks viisime oma käekestega tikitud pudipõlle ja väikese kotikese kus saab siis näiteks lutte hoima hakata vms.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar