Sel esmaspäeval sai Tarvi 30. Ja selle tähistamiseks korraldas ta nädalavahetusel Mokko talus ühe korraliku ürituse. Ise alles eelneval päeval Eestisse jõudnud, oli ta ikka väga sisuka eeskavaga peo organiseerinud. Eks suurema aitähi võib vist Ingale öelda, sest tundub, et kõik mängud ja värgid olid lisaks tema läbiviimisele ka ilmselt tema väljamõeldud. Aga ikkagi olen ma vaimustuses, sest ammu pole keegi nii palju vaeva näinud ja asja läbi mõelnud.
Enne Palamusele sõitmist mõtlesime Rihoga ikka nii pidi ja naa pidi. Kas võtta Kirke-Liis kaasa või mitte. Lõpuks otsutstasime ta siiski minu vanaema juurde Väike-Maarjasse jätta. Tegelikult oleksime aga võinud ta ilusti kaasa võtta. Sest nagu ma mainisin oli seal pikk ja korralik eeskava, ei hakatud kohe hullult jooma ja kõva muusika saatel tantsima ning ööbimise oleksime saanud samas peamajas kuhu ka lausa juba võrevoodi orgunnitud oli. Ses mõttes on natuke kahju, et me tibu pärast kuskil kesköö paku lahkuma pidime, aga eks siis teine kord oleme julgemad.
Imelik jah, kui laps sündis, pidasime me seda täitsa loomulikuks, et me osaleme kõigil üritustel kus varemgi ja oleme samasugused aktivistid. Kuid nüüd oleme viimasel ajal kuidagi teise pilguga oma väljaskäimisi vaatama hakanud. Ei teagi kuidas pidi see normaalne oleks. Eks need teadmised ja enesekindlus kasvavad ajaga! Tibu on meil ju tegelikult tõeline seltskonna tibi ning uute ja huvitavate inimestega suhtlemist naudib ka täiel rinnal!
Rohkem pilte vaata siit!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar