montaaž, montöör

ja veel 15 klippi inimestest selleks laupäevaks!

Esimene grill

See nädalavahetus saabus kevad. Ja kuna ilmad ka nii ilusad olid, siis tähistasime seda kõike eile selle aasta esimese grilliga.
Lisaks tulid meile veel külla Riina koos oma tuli uue boyfriendiga. Ja õhtu lõppedes sai ka saun kuumaks köetud. MÕNNA!

Marley ja mina

Selle kuu beebikino oli Marley ja mina ehk siis Marley and Me. Kuna see toimus pulmale järgneval nädalal ja Riho oli otsustanud see nädal vabaks võtta ning meiega kodus olla, siis läksime kõik kolmekesi koos seda filmi vaatama. Üritus ise oli väga mõnus ja perekondlik, aga film oli minu meelest üsna jama. Peale kahe kuulsa näitleja, Jennifer Anistoni ja Owen Wilsoni, polnud seal midagi vaadata. Oli küll tahtetud nii härdat filmi teha, et isegi Arnold Schwarzenegger mõned pisarad poetaks, aga tegelikult oli film veniv ja igav. Ilmselt inimesed, kelle elu ainult ümber koerte keerleb, võivad ju õhates käsi plaksutada, kuid tavainimese ehk siis minu :D jättis film siiski üsna külmaks.

Operatsioon "Valküür"

Lõpuks saime vaadatu kaua oodatud filmi Valküür. Me oleme Rihoga juba kolm korda proovinud seda vaatama minna, aga koguaeg on mingi jama vahele tulnud. Kuid film tasus ennast oodata! VÄGA HEA FILM oli, vähemalt minu arvates :D
Rihole seevastu ei meeldinud eriti, aga see ei loe :D Minu jaoks oli kõik koguaeg nii pingeline, et ma lihtsalt ei suutnud vahepeal vaadata. Ei juhtu just eriti paljude filmidega, kui ekraanil on täielik vaikus, aga mina vaatan filmi läbi sõrmede, sest kõik on viimse vindini kruvitud. Riho jaoks olid need pausid igavad ja võibolla paljude teiste jaoks ka, kuid minu meelest oli see üks väga hästi tehtud film. Kuigi tegemist on tõsielul põhineva filmiga ning me kõik ju teame kuidas natsi Saksamaa tegelikult kukutati, siis ikkagi lootsin ma et see film lõppeb hästi ja krt kui ta lõppude lõppuks ei lõppenud hästi, mul oli ikkagi tunne, et olin üht hea tsenaariumi ja hästi näideldud filmi vaadanud!

Viimane vallaline laupäev

Nädal enne pulmi korraldasid sõbrad meile unustamatu laupäeva, kus me saime veel viimast korda ennast vabalt ja vallaliselt tunda.
tegelikult aimasime me seda ikka natuke ette ka, aga et mitte kõike ära rikkuda, hoidsime seda kiivalt enda teada. ja selles osas tuleb küll korraldajate ees müts maha võtta, sest kuigi me olime selleks enam-vähem valmis, suutsid nad ikkagi meid päris korralikult üllatada.
Päev algas kell 10, kui rihole tuli ukse taha Lepatriinu takso taksojuht koos ämbritäie rooside ning esimese vihjega. Minu esmane reaktsioon tädi nähes oli, et Marju Kuut on aias ringi luusimas. Väga ekstravagantne naisterahvas oli. Sinna aga minu teadmised Riho päevast jäidki.
Juba ärkamisest saati hakkas ema ajama, et lähme poodi ja ostame mingit juuksevärvi või ma ei tea mis lambi asja. Muidugi panin 1+1 kokku ja panin vaimu valmis, et poes siis oma sõbrannadega kohtun. Aga võta näpust. Kell 11 tuli uksetaha suur patsiga poiss. et tema on majanduspolitseist ja mina saan liiga palju emapalka ja ma pean temaga kaasa minema. Olin täitsa üllatunud, kuna ma ikka plaanisin poes selle asjaga peale hakata. Aga mis siis ikka. Lõin kutil ukse nina all kinni ja hakkasin ennast valmis sättima. Kahuks selline käitumine ei sobinud ning hetke pärast oli kutt toas ja viskas mind ainult toariietega õlale ning kaaberdas autosse. Ma olin ikka täitsa pahviks löödud.
Autos pidin siis ennast "moekasse" Hugo Bossi talvekombenesooni riietama ning sihtkohaks oli viru Keskus :D Seal kohtusin Kaiega, kes õnneks ülejäänud päeva minuga kaasas oli. Kaubsis tehti mulle songs ja meik ning siis pidin minema Kaupmehe 2. No ütleme nii, et siukses karnevali riietes ringi käimine ei ole eriti üle jõu käiv, aga kui ma aru sain, et sihtkohaks on Seks pood, siis tekkis küll sisemine tõrge ette. Kohe üldse ei tahtnud ma sinna keldripoodi minna. Õnneks oli muidugi väga sõbralik müüa ja jättis mulle nii positiivse mulje, et tegelikult vabanesin täielikult häbi tundest. Ülesandeks anti võimalikult täpselt poes pakutava kaubaga tutvust teha. Ja siis ülla, ülla pidin hakkama ise seda kaupa teistele müüma.
No ega seal teab mis tihedat rebimist pole, aga ikkagi lisaks minu jaoks välja otsitud liba ostjale külastas meid ka üks päris ostja. Ei oleks kohe üldse tema nahas olla tahtnud. Mingi tüdrukute kari ümber, filmivad ja pildistavad. tegemist ju ikkagi üsna privaatse kohaga :D
Ja siis, kui ma ennast juba õite mugavalt seal leti taga ennast sisse olin seadnud, astus poodi Riho!!! See oli minu teine täielik üllatus. Ma olin ikka totaalselt üllatunud. Ma kohe häbeneisn ennast seal, aga tegelikult lõppes kõik väga hästi. Lisaks muule soetasime endale lõpuks ka ühe massaasiõli ning läbipaistva pesu minule.
Peale poeseiklust läksime Swiss hotelli. Selleks ajaks olin ma juba nii näljane, et otsustasin süüa all kohvikus ühe muffini. Seejärel hakkasin otsima tuba ette antud numbriga. Ja kui lõpuks kohale jõudsin selgus, et tegemist on Presidendi sviidiga! Järjekordne wow hetk! ja mis ma nägin, lauapeal olid puuviljad ning võileivad ja mingid muud suupisted. Sellel hetkel tundisn küll, et no kammoon, kas siis ei võinud mulle keegi väikest vihjetki anda. Ma ju nii maadlesin selle muhviniga seal all. Ma polnud enne näinud, et ühe muffini söömiseks serveeritakse nuga, kahvel ja supilusikas! Aga see selleks....
Sviit oli tõeliselt lahe. Ja aina lahedamaks läks, sest juba oli ennast Krista kogu oma stuudio tehnikaga üles seadnud ning plaanis oli teha päris tõsine fotosessioon võimalikult väheste riietega :D See oli nii äge kogemus. See oli tõeliselt super. Ma ei oleks uskunud, et ma võin ennast kaamera ees nii vabalt tunda ning rääkimata veel ilma riieteta. Ja pildid tulid ka super ilusad. ma olen üli positiivselt üllatunud.
peale alasti sessiooni tulid sinna ka ülejäänud tüdrukud ning me jätkasime grupipiltidega, riietes.
Pildid tehtud, oli meie järgmine sihtkoht üks spa vanalinnas. Mulle tõesti ei jäänud selle koha nimi meelde, aga tegelikult on ju oluline kui mõnus meil seal olla oli. seal oli üks viguritega bassein ning kaks või kolm sauna.
seejärel suundsuime piritale. Juba suurelt teelt maha keerates olin ma kindel, et läheme Älli korterisse. aga noh kuna ma nii kindel olin, tegid tüdrukug minuga väikese viguri ka. Autost väljudes hakkasid nad hoopis Peetri Pizza poole minema ning andsid mulle ülesandeks sealt tasuta pizzad saada. Muidugi arvasin ma, et kõik juba eelnevalt kokku mängitud ning hakkasin usinalt läbirääkimisi pidama. Peale mitut piinlikku hetke sain aru, et see vist ikka ei olnud neil kokku lepitud ning kuna me kahjuks tasuta pizzasid ei saanud siis otsustati ikkagi Älli korterisse minna.
Otseloomulikult ei öeldud mullle mis korrusel ta korter on ning kuna kõik järgnesid vaikivalt minule, otsustasin ma liftiga igal korrusel peatuse teha ja kõik uksed üle vaadata :D
Korteris oli ette valmistatud õdus õhkkond küünalde ja patjadega ning kohale oli toodu hulgaliselt hiina toitu (ilmselt Riisist, maitses küll väga seda moodi :P). Siis me sõime ja jõime ja rääksime niisama tüdrukute juttu.
Kuskil üheteistpaiku hakkasime aga ennast klubi jaoks valmis sättima. Muidugi ei lubatud mul endal omale riideid valida, vaid minu jaoks oli ikka mingi eriline teema välja mõeldud.
Klubiks oli valitud vanakooli muusikaga Marat. Minul muidugi täitsa ükskõik, sest ma pole juba ammu mingi eriline klubitaja. Aga meil oli seal täitsa tore. Oli küll mingi kuttide kamp, kes tahtsid meiega väga tantsupõrandal tutvust sobitada, aga kui ma olin ühele neist tätisa otse välja öelndu, et neil pole meiga mitte vähimatki lootust, jäime rõõmsalt omapäi :D
Koju jõudsin kuskil kolme paiku öösel, praktiliselt täiesti kainena, näljast nõrkemas ja üli väsininuna kuid siiski õnnelikuna.

Ma tahan tõesti väga suure aitähi ja kummarduse teha kõigile oraniseerijatele ja ka kõigile kes leidsid aega meiega see päev koos mööda saata. See oli SUPER!

preilist sai proua :D

Jällegi on viimasest sissekandest üsna pikk vahe sisse jäänud. Kuid seda täitsa õigustatult. Mitte, et midagi poleks sellel ajal juhtunud, vaid väga palju on juhtunud ning see kõik on nõudnud aega seedimiseks.
Nimelt muutus möödunud laupäeval minu preili Õuna staatus proua Maisa staatusesse. Jah, lõpuks on asjad meil Rihoga nii kaugel, et oleme täitsa ametlikult üks perekond. Imelik on see, et tegelikult läheb ju elu täitsa sama moodi edasi (kui mitte arvestada kahe tuludeklaratsiooni asemel ühte deklaratsiooni), kuid ikkagi on teine tunne sees. ma ei oleks uskunud, et see samm mind asjadele teise pilguga vaatama paneb. ei uskunud seda kuni nädal enne pulmi. Mitte, et poleks tahtnud abielluda, kuid siis hakkas kohale jõudma kogu selle teema tõsidus ning lõplikkus. Selgelt on mul veel meeles laupäeva hommik. Päike paistis kõrgelt, lumi oli maas ja me sõitsime Riinaga hotelli juuksurisse ja meiki. Kuigi ma teadsin mida ma tahan, olid ikkagi sees siuksed imelikud vastakad tunded. Tegelikult on mul hea meel, et ma seda kõike nii moodi üle elasin. See tähendab, et kuigi me oleme Rihgoa juba 7 aastat koos olnud, suhtusin ma meie abiellumisse täie tõsidusega. Ja mul on tegelikult ka hea meel selle üle.

Veel meeldis mulle väga, et me kogu peo ettevalmistusprotsessist võimalikult palju osa võtsime. Alustades kutsetest, ametite südemekestest kuni pruudipärjani välja. Algul oli selle ajendiks muidugi mõte kokku hoida, kuid nüüd on meile ka peole eelnevast palju mälestusi järgi. Ning kuna käed lõid organiseerimises külge ka Riho ema, ja minu ema ning vanaema, siis on meil teinekord kindlasti väga tore seda kõike koos mõnel koosviibimisel meenutada.

Ning muidugi suur aitäh kõigile abistamast!





Peetri tehtud peo pilte saab vaadata aadressilt http://www.labus.ee/pildid/Helen%20ja%20Riho/index.html
Kasutaja: Maisanoored
Salasõna: seitse

Loovustund

Neljapäeval pidime minema Riinu juurde mängima. Aga siis tuli välja, et nemad plaanivad hoopis loovustundi minna. Otsustasin siis ka Kirke-Liisiga kaasa minna ja vaadata mis seal täpsemalt toimub.
Ega ma ise eriti mingeid lootusi sellele ei pannud, sest tibu ikka nii väike veel ja peale asjade suhu panemisest ikka eriti veel aru ei saa. Aga tegelikult oli seal täitsa tore. algul anti erinevast materjalist esemeid kätte mida sai siis katsuda ja millega sai vastu maad koputada ja igast muid asju teha. Siis anti meile korvikesed kuhu hakkasime siidipaberist ja kliistrist rukkilille sisse tegema.
meil muidugi käis see paber umbes kolme sekundiga peenikesteks tükkideks ja nii kui kliister peale kallati oli sellest ainult üks suur plöga järgi. aga mis siis, lapsel oli lõbu laialt, kuid kas just jälle selle plätserdamise eest 200.- maksta ?!? 200 on üksikkorra hind, kui käia rohkem, siis maksab muidugi vähem, kuid ikkagi üle 100 krooni. Ning kuna see asub Koplis ja tibu on veel nii väike, siis otsustasin, et püsikundedeks me veel ei hakka. Kuid aeg ajalt Riinu, Saskia ja Martaga koos käia võib küll.




Lapse käed peale pesu

Pulmadeks saab terveks

No on ju selline ütlus, et pulmadeks saab terveks! Täna hommikul juhtus midagi, mis paneb mõtlema, et selle lause taga on võibolla isegi väike magic.
Nimelt kadus mul oktoobris Türgis käies üks lääts silma ära. Otsisime kohe hotelli arsti üles ja käisime ka sealses prillipoes, kuid kõik väitsid, et see ei ole võimalik ja ju ta lihtsalt kukkus maha. Türgist koju jõudes panin kohe Medicoverisse silmaarstile aja ja ka sealne vastus oli, et silm on puhas ja rahulik ?!?
Samas on mul pärat seda aeg ajalt hommikul üles ärgates valge loor silmal ees ning üsna palju ajab mingit lima. Ja mis siis täna hommikul dussiall toimus. Nimetatud silmal hakkas jälle valge kiht ette tekkima ja natuke silma hõõrudes sain sealt kätte juba 4 kuud kadunud läätse!
Vot nii moodi. Tuleb ikka ennst usaldada. Ma oli jummala kindel, et see lääts mul silma taha kadus, aga kuna kõik kolm silmatohtrit väitsid, et see ei ole võimalik jne, siis ma lõpuks lihtsalt loobusin. Kokkuvõttes õnnelikult lõppenud lugu ning tõesti: pulmadeks saab terveks :D

Muusikatund

Kuna tibu juba pikemat aega üritab lauludele ja reklaamidele kaasa ümiseda, siis mõtlesin, et läheks temaga muusikatundi. valisin välja Päikesetantsu Tabasalu perekooli. On selline tuntud tegija ja hästi ligidal.
Rühm oli väga väike. Ainult 4 titte ja kõige noorem 6 nädalane. Seega arvestatavaid tittesid 3. Tund ise oli enam-vähem. Juhendaja näitas erinevaid pille ja laulsime erinevaid laule ja tegime igast liigutusi kaasa. Tibu lõi trianglit ja mässas kõristitega.
aga ikkagi tundus kuidagi kallis. Tunni hind on 125.- kui samalajal saab Pelgus üksikpileti 70.- ja 4xkaardi 250.- eest. Jama on ainult see, et Pelgu on alati väga ülerahvastatud ja seal läheb lõpuks väga umbseks. Nii on vähemalt võimlemas olnud, kuid vaevalt et ka muusikatunnis midagi teisit on.
Samas meile muidugi meeldib igast erinevates rühmatundides käia. Seega peab vaatama kus veel miskit pakutakse, aga sinna Tabasallu me ilmselt ikkagi hinna tõttu lähiajal uuesti ei lähe.

ainult pudel ja pudru

Täna hommikul sai nädal viimasest rinnaga toitmisest. Arvan, et nüüd võib öelda, et nii tibu kui ka mina :D oleme sellest võõrutatud.
Hetkel on Kirke-Liisi toidukorrad järgmised:
1) ~6.30 210ml RPA
2) ~11.30 150ml putru
3) ~18.00 kaks kartulit, kaks porgandit ja tükk liha
4) ~20.30 150ml RPA
5) ~23.00 60ml putru ja 180ml RPA

Kuid vahest, olenevalt magama mineku ajast, ühendab ta 4. ja 5. toidukorra ning siis sööb ta 100ml putru ja 180ml RPA. Selline oli meil nätieks eilne päev. Kuid natuke kahtlane tunne on, kui laps ainult 4 korda ööpäevas sööb. isegi söön vahest tihedamini. Kuid teiset küljest kui ikka harjutada last kell 22 magama minema, siis umbes nii ta peaks kujunema.

Kuid kindlalt võib öelda seda, et viimane rinnast söömise kord oli tibul 7k 19p
Alustasime võõrutamisega kui tibu vanus oli 5k 8p, mis tähendab, et kogu protsess kestis meil kokku 2k 11p. Muidugi saab ka kiiremini seda teha, aga ma ei näinud otsest mõtet kiirustada ja last segadusse ajada.

Turismimess

Eile tuli mul ema ootamatult Tallinna ja otsustasime koos turismimessile minna. Talle meeldib lihtsalt palju reisida (ülla, ülla :D) ja mina tahtsin potensiaalset pulmareisi vaadata.
Kokkuvõtteks võin öelda, et täitsa mõttetu ettevõtmine. Kui midagi enda rahustuseks öelda, siis seda, et nüüd ma tean, et ei jäänud millestki ilma :D
Suured sooduspakkumised, mis olid välja kuulutatud, olid tegelikult kas otsas või neid lihtsalt ikkagi ei olnud. Paljudes boxides oli mitu inimest, aga kui midagi küsida, siis ei teadnud keegi mitte midagi. Ilmselt siis lihtsalt kellegi sõbrannad ja sõbrad. Ja rahvast oli ikka väga palju, mis tähendas, et need vähesed, kes midagi teadsi olid täiesti hõivatud ning neile olid ikka mega pikad sabad.
Ning kui see pikk saba ära seista, siis hinnad olid ikkagi üsna kallid. Nii et jääme ikkagi viimasehetke pakkumisele lootma, sest me ei pea tõesti pool aastat ette kuupäeva täpsusega midagi paika saama. mina olen ju koguaeg kodus ning Riho saab ka ilmselt pea igal ajal tulla kui talle öelda orienteeruv aeg millal umbes valvel olla :P

Ühesõnaga kui keegi plaanib veel messile minna, siis mina küll ei kujuta ette mida ägedat sealt leida võiks!

mõte majast

Ei ole see maja ehitamine ka kõige parema tahtmise juures nii lihtne midagi. See kolmapäev saime me juba neljandat korda oma arhitektiga kokku ja rääkisime kolmandast versioonist, milline võiks meie maja tulla. Eks need plaanid ikka raha tõttu järjest väiksemaks lähevad, aga sellegi poolest usun, et ka 120m2 on täitsa ok suurusega maja. Vähemalt esialgu.

Nii, esimene plaan oli teha täitsa eraldiseisev hoone lisaks olemasolevale saunamajale. Tegelikult ei meeldinud see plaan meile sellepärast, et siis oleks liiga palju krundi pinda raisku läinud ning ühendus olemasoleva sauna majaga oleks ka liiga kahtlaseks läinud.



seejärel otsustasime, et uue maja võiks ehtiada olemasolevale ümber. Ning osaliselt võiks ta olla kahekordne. see variant hakkas meile juba täitsa meeldima, aga siis saime me ehitajalt hinnapakkumis (mis tegelikult ei olnudki nii hull), kuid siiski tõid need numbrid meid maapeale tagasi ning me leidsime, et hetkel ei hakka hammas sellisele ettevõtmisele peale.




siis ühel õhtul, kui laps juba magas ja meie telekat vaatasime, hakkasime arutama, et oi kui hea kui oleks kasvõi üks tuba veel. Lasime oma mõtte uitama ja leidsime algul, et võiks siis teha juurdeehituse ainult hoovi poole ja ühekordse. Siis arvas Riho, et teeks hoopis piki maja edasi. Ja siis juba järgmisena mõtlesime koos, et miks mitte teha olemasolevale teine korrus. Ja ühtäkki tundus, see uskumatult loomulikuna. Miks me varem selle peale pole tulnud? Kohe järgmisel päeval leppis Riho arhitektiga uue kohtumise kokku ning. Ning järgmisel kolmapäeval kohtume juba nii konstruktori, arhitekti kui ka loodetavasti potensiaalse ehitajaga. Ja kui kõik hästi läheb, siis tundub täitsa reaalne juba mingi paari kuu pärast ehitama hakata :D

Kirke-Liis roomab

Natuke panin oma ennustusega mööda. Arvasin, et õige roomamine saab meil selgeks esmaspäevaks, aga tegelikult oli kolmapäev see päev kui tibu kribinal-krabinal neljakäpukil mööda tuba eest ära roomab. Ja oi kui kiire ta nüüd on. Mul on tunne, et pean ikkagi kuskilt mingit piirdeaeda vaatama, sest enam ei saa ühekski hetkeks selga pöörata.

Aga fikseeritud kuupäev korralikul roomamisel on siis 11 veebruar ja Kirke-Liisi vanus selleks hetkeks 7k 22p

Test

Avastasin just et mu telefoni on sisse ehitatud blogi funktsioon. Aga ma leidsin selle fotosid nappides. Ei teagi kuidas ainult teksti saata?! Tuleb veel uurida! See postitus siin on siis telefoniga saadetud. Äge!

Confessions of a Shopaholic

Tänane beebikino oli Confessions of a Shopaholic ehk siis eesti keeles Ostuhullu pihtimused. suhteliselt mõttetud film ilusate inimeste ja ilusate riietega. Kuids sisu oli vast küll kolme reaga kirja pandud. Kuid kui oled lapsega kodus ja sul on kõik kodused tööd tehtud, siis miks ka mitte üks väljasõit linna teha.



Kuid tegelikult tahaksin ma tänasest väljaskäimisest ära märkida kolm hoopis teist laadi aspekti:

1. kuna K-projektis on hetkel ärevad ajad, siis otsustasin ma auto seekord hoopis vanaema juurde Kalamajja jätta. Edasi plaanisin sõita trammiga. Juba eile helistasin linnavalitsusse, et üleküsida kas ikka kindlasti alla 3 aastase lapse saatsja saab tasuta ühistranspodiga sõiga jne. Aga tramme nähes tuli kahjuks tõdeda, et üksina sinna lapsevankrit ikka küll sisse ei saa ajada. astmed on väga kõrged ning neid on kaks. Kui oleks veel üks aste siis äkki kuidagi ukerdaks ära, kuid kahe astmega on see suht koht võimatu. Nii et saab küll tasuta sõita, aga lihtsalt sõidukisse endasse ei ole võimalik saada.
2. peale kino lapsele majast väljas ukse juures tekki peale sättides tundisn väga ebameeldivat suitsuhaisu. Ning kui ma oma vasakuõla vaatasin, siis nägin umbes 10m kaugusel kolme ema koos lapsevankritega suitus tegemas. Mul jäi ikka täitsa karp lahti. Väga kahju oli mul nende lastest, sest kui juba mind nii kaugelt see toss häiris, siis mida võisid veel need lapsed seal samas tunda??!??

3. Õnneks lõppes hommik linnas siiski positiivselt. Seal samases kino ukse ees nägin Joad mööda tormamas. Muidugi jooksin kohe järele ise karju Joa, Joa. Väga koomiline kui tagasi mõelda, sest see vist ei ole eestlasele väga harjumuspärane nimi/sõna. Ja kuna ta parasjagu Kopli poole ennast sättis, siis saime mingi osa teest koos maha kõnnitud ja natuke ka ilmast ja muus juttu teha. Pärast veel mõtlesin et ikka mega lahe et meil läbi BESTi selliseid värvikaid tuttavadi on. Ning no tõesti kui mulle näiteks kuskil Portugalis keegi tänavapeal hüüaks Helen, Helen, teaksin, et see ei ole sugugi võimatu, et hüüdja just mind silmas peab :D

Teeme ise päev

Täna oli meil ise tegemeise päev. tegelikult ettevalmistused hakkasid juba eile õhtul kui ma leiva taigna hapnema panin. Aga täna oli siis jah see päev kui me koos Rihoga esimest korda ise oma leiba tegime. Tegelt polnud see üldsegi nii raske ja keeruline kui alguses arvata võis. Ja maitse oli muidugi nagu kõigil ise tehtud asjadel. NÄMMAAAA
Kuid lisaks leivale aitas Riho mul ka Burdast tibu kleidi jaoks lõikeid võtta ning ka riide juba tükkideks lõigata. Plaanin nimelt Kirke-Liisile suveks ühe väikse kleidi õmmelda. Mitte, et tal neid kleite vähe oleks, aga lihtsalt oli selline tunne, et tahaks ise ka midagi teha.
Üleüldse meeldib meile igast asju ise teha. Riho armastab oma tehtud kalja, mulle meeldib ise soolatud lõhe ning kartulipudu on meil ka alati ikka päris kartulitest. Ja lisaks heale maitsele on ise tehtud asjad vahel ka muudest kaupadest tunduvalt odavamad. Näiteks maitsestamata kana ja maitsestatud kana hinnal on mitmekümne kroonine erinevus.
Vot nii, nüüd eufooria tipphetkel võiks mõelde, et hakkamegi kõike ise ajama nagu vanasti taludes :D Tegelt oleks see ju väga lahe. Aga come on, vahel tahaks ju puhata ja mängida ka ja thank God, et meil on olemas RIMI ja PRISMA :DD

eff, taff ja aff

Reedel oli suur kolmik sünna Webmedia ruumides. Eelmine sünnipäev olime me välismaal, kuid see aasta panime kohe peale kutse saamist kalendrisse kirja.
Pidu oli väga lahe. kahe baari, mitmete toidulaudade ja värvikate esinejatega. Natuke saime ka vanainimese kombel jalga keerutada ja kontori köögis tüdrukutega viimaseid uudiseidki vahetada. Kuid eriti pikaks see pidu mul ei jäänud. Kui õhtu hakkas kell 21 ja peole jõudsime 21.30, siis juba 00.30 olin ma kodus tagasi, sest Kirke-Liis ei olnud kohe mitte kuidagi nõus tervet õhtut minu emaga mööda saatma. iroonia oli muidugi selles, et kui ma koju jõudsin, oli laps just magama jäänud. Aga enne seda oli ta ikka väga suurt lärmi löönud ja pole ju mõtet last piinata.
Kahjuks tuleb nüüd vist ilma lapseta väljakäimistel väike kriips peale tõmmata, sest ta hakkab juba väga selgelt aru saama kui mind ei ole.
Järgmine õhtu on meil 28.märts BESTi alumni üritus kuhu ma kindlasiti minna tahan. Eks siis näis mis selleks ajaks välja mõtleme.

PS! ning muidugi loodan ma salaja, et meil leidub siiski sõpru, kes tahavad meiega üht viimast vallaliste õhtut pidada, kuid mis sellel ajal tibust saab, on küll raske ette öelda.

Kodu leib

pühapäeval käisime Elisal külas, sest Elisa küpsetas isetehtud leiba. Hästi maitsev oli. kohe nii nämma, et tekkis tahtmine ise ka see leivategu ette võtta. Juuretise andis Elisa juba kaasa, eile ostsin muud vajalikud ained ära. nüüd tuleb veel üht õiget motivatsioonipuhangut oodata. Aga tegelikult on mul plaan ikkagi see nädal see leib kerkima ja ahju panna.
Eks siis pärast annan teada kuidas välja kukkus.

neljakäpukil roomamine

Eile nägin esimest korda kui Kirke-Liis käputamise asendis hakkas ükshaaval jalgu kõhualla tooma. Peale mõningast katsetamist pani ta aga otsaesisega hea koksu vastu põrandat millele järgnes muidugi üks nutt ja kisa. Aga siit edasi juleksin teha ennustuse, et nädala pooleteise pärast peaks ta küll juba neljakäpukil vabalt ringi roomama. Noh elame näeme.

Eile oli Kirke-Liisi vanus 7k 9p ja õiget roomamist peaks ta siis ennustuse järgi tegema 7k 20p

Paremate hindade otsingul

Viimasel ajal olen tähele pannud, et toidupoes on ostukorvi maksumus väga kõrgeks läinud. Keskmine hind on meil 600.- Ja ei saagi aru, mis teist moodi on. Ikka samad tooted. Järelikult on siis hinnad tõesti märkamatult nii palju tõusnud.
Nii siis mõtlesingi, et vaataks veidike ringi ja uuriks mis mujal poodides toimub. Alates eelmisest esmaspäevast oleme käinud kaks korda säästukas, ühe korra maximas, ühe korra prismas ja ühe korra rimis. Võrdlus teatud toodete vahel on järgmine:



Kuna ma nii lühikese aja jooskul nii mitu korda poes käisin, siis loomulikult ei ostnud ma korraga nii palju asju kui tavaliselt. Seega ei saa sellest võrdlusest veel täit järeldust teha. Kuid mida ma küll märkasin oli see, et Säästukas ja Maximas on valik palju kehvem kui suurtes Prismades või Rimides. Ning tegelikult hindade erinevust siiski nii suurt ei ole kui oleksin oodanud. Eriti halva maigu jättis Säästukale veel ka see juurde, et ma nägin juba teist korda aegunud imikutoitu. Mis lõppes sellega, et koju jõudes esitasin ma veterinaar- ja toiduametile ametliku kaebuse.

Hinnavõrdlusest niipalju, et ma arvan, et jätkan seda kahe suurema Rimi ja Prisma vahel, kuigi mu sisemine tunne ütleb, et Prisma on odavam.