Ma ei ole juba väga tükk aega ühtegi raamatut lugenud. Tegelikult aegaajal küll sirvin Eckhart Tolle "Uus Maa", kuid see ei ole selline juturaamat et nüüd võtan kätte ja loen läbi. Kuid nüüd see nädalavahetus saaremal käies õnnestus mul läbi lugeda ühe minu lemmik kirjaniku- Paulo Coelho teos Brida.
Mõnus müstiga ja romantika segune raamat. Ilus lugu noorest tüdrukust kes otsib ja ka leiab oma tee. Minu jaoks väga lõõgastav lugemine. tegelikult on mul juba üsna pikk rida Coelho raamatuid ja ma arvan, et mingi hetk hakkan ma neid jälle otsast lugema.
Panevad mind natuke mõtlema ja samas suhteliselt lihtne lugeda.
Üllatus, üllatus- mulle meeldis!
Kuvatud on postitused sildiga raamat. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga raamat. Kuva kõik postitused
neljapäev, juuni 18, 2009
teisipäev, oktoober 28, 2008
SCI ja Kalevipoeg Kerttu Rakkelt
No olgu. Et näidata, et ma ikka vahest loen ka, siis paar rida ka sellest. Türgi reisil suutsin ma läbi lugeda kaks mitte midagi ütlevat raamatut.
Esimene neist oli SCI serjaalil põhinev põnevik ning teine Kerttu Rakke poolt kirjutatud Kalevipoeg.
Kriminullidest rääkides, siis kahjuks on meil Rihoga täiesti erinev maitse. Minule meeldivad SCI raamatud ja temale jälle Agathe Cristie raamatud. Kahjuks just see tõttu, et me peame ju topelt alati reisidele raamatuid kaasa vedama.
Kerttu Rakkest rääkides oli Kalevipoeg ülla, ülla täitsa tema kõnemaneeriga kirjutatud lugu. Kuid erinevalt teistest tema raamatutest, ei avaldanud see mulle mingid muljet. Võibolla kuna ma just hiljuti lõpetasin tema "Kolmas Printsess", siis lihtsalt sai nüüd järsku natuke liiga palju. Ei tea. Igastahes on mul järgmisena plaani võetut Coelho "Brida". Ja kui peale seda veel midagi muud lugeda, võib äkki jälle Rakke raamatul kaaned avada. Eks siis näis.
Esimene neist oli SCI serjaalil põhinev põnevik ning teine Kerttu Rakke poolt kirjutatud Kalevipoeg.
Kriminullidest rääkides, siis kahjuks on meil Rihoga täiesti erinev maitse. Minule meeldivad SCI raamatud ja temale jälle Agathe Cristie raamatud. Kahjuks just see tõttu, et me peame ju topelt alati reisidele raamatuid kaasa vedama.
Kerttu Rakkest rääkides oli Kalevipoeg ülla, ülla täitsa tema kõnemaneeriga kirjutatud lugu. Kuid erinevalt teistest tema raamatutest, ei avaldanud see mulle mingid muljet. Võibolla kuna ma just hiljuti lõpetasin tema "Kolmas Printsess", siis lihtsalt sai nüüd järsku natuke liiga palju. Ei tea. Igastahes on mul järgmisena plaani võetut Coelho "Brida". Ja kui peale seda veel midagi muud lugeda, võib äkki jälle Rakke raamatul kaaned avada. Eks siis näis.
kolmapäev, oktoober 01, 2008
Kolmas Printsess- Kerttu Rakke
Oleme siin vaikselt linna vanaemga väkese raamatuklubi moodustanud. Ostame rõõmsalt raamatuid ja kui üks läbi saab, siis laenab ka teisele. Vanaemale on hakanud meeldima minu Coelho raamatud ja minule jälle Kerttu Rakke romaanid.
Eelmine nädal lõpetasin ühe vana Rakke raamatu- Kolmas Printsess.
Nii armas raamat. Mulle jube hästi läheb selline stiil peale. Noh Küpsise Paradiisi vastu ta muidugi ei saa, aga Kolmas Printsess on ka mitu head aastat varem kirjutatud. Üldiselt on ta sellise lihtsa sisuga ja õnneliku lõpuga raamat. Räägib kuidas ühest mega beibest ilus ja korralik tütarlaps saab. hea ja kerge meelelahutus. Hästi selline eluline ja vahetu on kõik, kuid jah kuna raamat on kirjutatud kaheksa aaastat tagasi, on kohati ka tunda, kui palju on elu selle ajaga muutunud.
Muidu oli raamat kiire ja tempokas- mulle meeldis!
Eelmine nädal lõpetasin ühe vana Rakke raamatu- Kolmas Printsess.
Nii armas raamat. Mulle jube hästi läheb selline stiil peale. Noh Küpsise Paradiisi vastu ta muidugi ei saa, aga Kolmas Printsess on ka mitu head aastat varem kirjutatud. Üldiselt on ta sellise lihtsa sisuga ja õnneliku lõpuga raamat. Räägib kuidas ühest mega beibest ilus ja korralik tütarlaps saab. hea ja kerge meelelahutus. Hästi selline eluline ja vahetu on kõik, kuid jah kuna raamat on kirjutatud kaheksa aaastat tagasi, on kohati ka tunda, kui palju on elu selle ajaga muutunud.
Muidu oli raamat kiire ja tempokas- mulle meeldis!
kolmapäev, mai 28, 2008
Punane elavhõbe- Andres Anvelt
Esmakordselt kuulsin sellest raamatust läbi Terevisooni. Kuigi otseselt tollel hetkel mul raamatu lugemiseks aega ei olnud, mõtlesin, et tegelt võiks seda täitsa lugeda. Ajal kui Riho Egiptuses surfas ostsin raamatu ka ära, kuid ikkagi ei olnud mul piisavalt mahti, et lugemisega algust teha. Nüüd kui töölt koju jäin mõtlesin, et kaua võib ja lihtsalt istusin maha ja hakkasin lugema.
Juba esimesest peatükist saati oli raamatut väga mõnus lugeda. Kui tavaliselt on vaja, et raamat ennast käima tõmbaks, lugeda kuskil 50 lk, siis selle raamatu puhul oli põnev juba algusest peale. Polnud mingeid imalaid ja pikki asukoha kireldusi, vaid ikka kohe teemasse. Tegemist on pesuehtsa kriminulliga, kuhu on ka väike romantiline liin sisse põimitud. Tegevus toimus siin samas meie Eestis 90ndate aastate alguses. Lugu räägib kuidas vanglast välja saanud kriminaalid hakkavad tegelema tollel ajal väga populaarse metalliäriga. Ning kuidas siis KAPO neid järjest kinni nabab ning oma mitte üldse rutiinset igapäevatööd teeb. Kuna raamat põhineb tõestisündinud lugudel ning reaalsetel tegelaskujudel, siis lisab ka see veel eraldi põnevust. Eriti värvikalt sai lugedes ette kujutada Koit Pikarot, sest ta on tõesti intrigeeriv inimene. Veel on raamatus väga palju sellist slängi, mida ma elusees kuulnudki pole. Ning natuke oli piinlik ka, sest vahepeal käib tekst vene keeles, millest eriti ikka aru ei saa. Kuid õnneks on muidugi iga lehe all kõik slängid ja muukeelne tekst lahti kirjutatud.
Usun, et kui seda raamatut peaks praegu mõni keskkooli õpilane lugema, siis väga vabalt võib see mõjutada tema karjäärivalikut politseitöö poole. Sest kuigi hea võitis traditsiooniliselt paha, siis ega need head nüüd mingid memmekad või nohkarid küll polnud. Respect Eesti Politseile!
Juba esimesest peatükist saati oli raamatut väga mõnus lugeda. Kui tavaliselt on vaja, et raamat ennast käima tõmbaks, lugeda kuskil 50 lk, siis selle raamatu puhul oli põnev juba algusest peale. Polnud mingeid imalaid ja pikki asukoha kireldusi, vaid ikka kohe teemasse. Tegemist on pesuehtsa kriminulliga, kuhu on ka väike romantiline liin sisse põimitud. Tegevus toimus siin samas meie Eestis 90ndate aastate alguses. Lugu räägib kuidas vanglast välja saanud kriminaalid hakkavad tegelema tollel ajal väga populaarse metalliäriga. Ning kuidas siis KAPO neid järjest kinni nabab ning oma mitte üldse rutiinset igapäevatööd teeb. Kuna raamat põhineb tõestisündinud lugudel ning reaalsetel tegelaskujudel, siis lisab ka see veel eraldi põnevust. Eriti värvikalt sai lugedes ette kujutada Koit Pikarot, sest ta on tõesti intrigeeriv inimene. Veel on raamatus väga palju sellist slängi, mida ma elusees kuulnudki pole. Ning natuke oli piinlik ka, sest vahepeal käib tekst vene keeles, millest eriti ikka aru ei saa. Kuid õnneks on muidugi iga lehe all kõik slängid ja muukeelne tekst lahti kirjutatud.
Usun, et kui seda raamatut peaks praegu mõni keskkooli õpilane lugema, siis väga vabalt võib see mõjutada tema karjäärivalikut politseitöö poole. Sest kuigi hea võitis traditsiooniliselt paha, siis ega need head nüüd mingid memmekad või nohkarid küll polnud. Respect Eesti Politseile!
Tellimine:
Postitused (Atom)